Koera kuut olgu parajalt suur ja piisavalt väike

Darri ja tema kuut: perermees ehitas küll lemmikule uhke residentsi, aga koer keeldus sinna “kolimast”. Tänaseks on kuut kingitud teise perre, Darri aga rahul oma pererahva elumaja tingimustega. Foto: Marianne Loorents

Kui peremees Margus uhkustundega oma njuufaundlandi tõugu koerale Darrile tema uhiuut kuuti tutvustas, liputas loom saba ja vastas armulikult pilguga: “Tore on, koli ise sisse, kui tahad!”

Kui õige Eesti mees endale juba ise maja püsti paneb, siis koerakuudi teeb ta loomulikult samuti valmis nagu naksti. Nii ka Margus. Kahest euroalusest sündis põrand, prussidest karkass, valmis said korralik katus, lahtine eeskoda ja turvaline tagatuba. Peno­plastiga sai kuut soojustatud, välisdisain oli kenasti kooskõlas pererahva enda elamisega: kollane vooder ja oranžid servad.

Et peremees ise kaupleb kõikvõimaliku põllumajandustehnikaga, sai külitamisaluseks spetsiaalne kariloomadele mõeldud kummimatt, millel penil mõnus lösutada ja mida peremehel lihtne hooldada.