Sõnarändurite sõu kitarri ja järjejutuga

FOTO: Marianne Loorents

Hea (ilu)kirjandus on alati mitmekihiline, tõestasid Aapo Ilves (vasakult), Silvia Urgas ja Piret Jaaks.

Kui sõnarändurid Rakverre jõudsid, olid rahval juba kõrvad kikkis. Ega siis muud, kui (järje)jutt lahti, luule lauda, kitarr kätte ja romaan rakkesse. Küsimusi? Kui, siis üksainus!

Pole kahte sarnast sõnarändurite punti, ehkki kirjanikud tuuritavad Eestimaal juba 14. sügist. Tänavu haarasid kirjandusohjad Vahur Afanasjev, Aapo Ilves, Piret Jaaks ja Silvia Urgas.

Kui aastate jooksul on Lääne-­Virumaa keskraamatukogus ­ette tulnud nii loomingu- kui ka ­poliitikapõhiseid aruteluõhtuid, on esitatud teosekatkendeid ja oodatud küsimusi kuulajatelt, siis tänavu said kirjanikud ­maha keskpäevase lustlik-tõsise sõnasõuga.

Tekste sadas nagu head vihma ja kuulajate meeled said erksaks kastetud.

Elevandid ruudulistes autodes ei usu enam väikelinnadesse.

Kohaliku hõnguga kirjamees Vahur Afanasjev – on ta ju Virumaa Teatajas ajakirjanikuleiba nosinud – lükkas sõnaratta käima, jälgis aknalaual jalgu kõlgutades, kuidas see veereb, ning andis ajuti hoogu takka.

Avaakordi andsid Aapo Ilves ja tema kitarr. Lauluga, mille viisi mõtles välja Vaiko Eplik ja seade Jaan Pehk ning millega “on olnud palju jama” ja mille kohta olla koguni regionaalministrilt selgitust küsitud. “Väikeste linnade mehed on ...” laulis Ilves. Missugused? Ise teate.

FOTO: Marianne Loorents

Aapo Ilves.

End laulukirjanikuks ja libretistiks nimetav habemik väitis kavalal ilmel, et tema telefon ja meilikast on kogu aeg täis kõnesid ja kirju armastatud superstaaridelt, aga tema ei saa neile vastata, sest on kohtumisel Rakveres. “Päriselt ka,” kinnitas ta publiku naerupahvaku peale.

Ilves lisas, et tegelikult on ta päris suur ettevõtja, kelle toodangut on reaalajas korraga tarbinud 200 miljonit inimest – kui Ott Lepland esitas Eurovisionil tema sõnadele loodud laulu “Kuula”.

Näitekirjanik Piret Jaaks avaldas, et tahtis teel Rakverre autos rollid ära jagada, et näidend ette kanda, aga see mõte läks vett vedama: Aapo Ilves ei olnud nõus remarke lugema.

Nii jäi üle jagada novell “Pihtimus” järjejutuks, mida jätkuks kohtumise lõpuni. Lugu kirjades, milles käsitletakse kiriku-Peetri röövi, saab lugeda Betti Alveri debüüdipreemia pälvinud raamatust “Linnalegend”. Piret Jaaksil on kohe ilmumas esimene lasteraamat “Kadunud soki saladus”.

Silvia Urgase luuletus hoidis üleval väikelinna teemat. “Elevandid ruudulistes autodes ei usu enam väikelinnadesse ...” luges juristist poetess. Selle ja teised luuletused leiab poeesiasõber tema 2015. aastal ilmunud kogust “Siht/koht”, mida samuti on tunnustatud Betti Alveri debüüdipreemiaga. Tänavusele aasta seenele – kukeseenele – pühendatud luuletust nii lihtsalt ei leia. Seda kuulsid esialgu vaid kohalviibijad.

FOTO: Marianne Loorents

Vahur Afanasjev.

Vahur Afanasjev hoidis näppude vahel oma värskeimat, Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võitnud teost, Peipsiveere vanausuliste ajalool ja elufilosoofial põhinevat romaani “Serafima ja Bogdan”.

“Kirjutasin seda romaani viis aastat. Selle vahepeal kirjutasin luuletusi ka. Luulekogu “Tünsamäe tigu”, mida premeeris kultuurkapital, on selle kõrvalprodukt,” märkis kirjamees.

Romaanis “Serafima ja Bogdan” leiduvad lood on autori väitel suuresti tõepõhjaga – kirjaniku enda nähtud või kuuldud. “Hästi kihiline raamat on,” tähendas Afanasjev.

Kohtumistunni viimastel minutitel andis Vahur Afanasjev kuulajatele võimaluse esitada üks kirjanduslik küsimus suhteliselt trükisooja “Serafima ja Bog­dani” kohta.

FOTO: Marianne Loorents

Piret Jaaks.

Otsemaid päris Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband, tunnistades esmalt, et pole teost veel jõudnud lugeda, vaid üksnes sirvida, kas piiblitsitaadid peatükkide alguses on esitatud tõsises või iroonilises võtmes.

“Piiblitsitaadid ei ole iroonilises võtmes. Nad kas annavad peatüki kohta vihje või mingisuguse kihi juurde, aga ühtlasi sümboliseerivad seda, et lugude vahel maailmas on ühendused. Ükski lugu ei ole lõpuni ainulaadne. Samas, kui on midagi sarnast olnud, siis järelikult on ikka tõene,” vastas Vahur Afanasjev.

Tarmukas küsija sai kingiks romaani “Serafima ja Bogdan”. Koos Vahur Afanasjevi pühenduse ja autogrammiga.

“Ära sae pekki, millel istud, sa parem räägi temaga,” pani Aapo Ilves sõnarändurite peatusele laululise punkti.

Tagasi üles