Linnuse toit tuleb sajandite tagant

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaire Merilo on küll lahke loomuga, aga kui talle liiga kaua närvidele käia, on karta, et mingil hetkel ta selle panniga virutab. Ja siis ette jääda küll ei tahaks.
Kaire Merilo on küll lahke loomuga, aga kui talle liiga kaua närvidele käia, on karta, et mingil hetkel ta selle panniga virutab. Ja siis ette jääda küll ei tahaks. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere linnusesse keha kinnitama minnes võib kindel olla selles, et kartuleid seal prae kõrvale ei anta. Friikaid ei saa ja tõsist maarahva kartuliputru ka mitte. Makaronidest või peenema nimega pastast rääkimata. Keskajal sellist kraami siinmail lihtsalt ei tuntud.

Just keskaegset toitu üritab linnuse köök külastajatele pakkuda, ehkki lihtne see pole, sest ühtegi retsepti aastasadade tagant säilinud pole. Linnuse peakokk Kaire Merilo surfab pidevalt internetis saksa saitidel, kust saab infot selle kohta, mida keskajal söödi ja mil moel seda valmistati, aga retseptid tuleb ikka tal endal välja mõelda. “Saksamaal on päris põhjalikku tööd tehtud sel teemal, et mida tollal söödi, mida üldse olemas oli,” kõneleb ta.

Keskaegses köögis oli väga tähtsal kohal liha. “Hästi palju eri lihasid, eeskätt ulukiliha, aga ka sealiha kuigivõrd,” räägib Merilo. Lisaks söödi väga palju kala. Ning liha küpsetati taignas. “Meie oleme harjunud pirukatega, aga tollal pandi lihale õhuke taignakiht ümber, näiteks küülikule või jänesele.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles