Säraküünlana kärssamisest päästab see, kui mõista, mis sõltub endast ja mis mitte

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljala kooli  biloogia ja geograafia õpetaja Martin Pent on veendunud, et ka ise igal päeval endasse tarkust ammutab.
Haljala kooli biloogia ja geograafia õpetaja Martin Pent on veendunud, et ka ise igal päeval endasse tarkust ammutab. Foto: Marianne Loorents

Veidi enam kui kaks aastat tagasi alustas Haljalas oma kooliteed õpetajana Tartu mees Martin Pent (28). Noore meespedagoogi saabumine väikesesse paika oli üsna juhuslik. Tartu ülikooli bioloogia eriala lõpetanu oli esiti teinud hoopis teistsugust tööd: valmistanud kaubamajas inimestele võtmeid. Vahva ameti jättis ta sinnapaika, kui nägi kuulutust, et Haljala kooli otsitakse 6.–12. klassi bioloogia ja geograafia õpetajat.

Nüüd, kaks aastat hiljem, pole õpipoisiaeg Martin Pendi sõnutsi veel kriipsu alla saanud. “Osa asju on küll mõttes paika loksunud, aga pole ju saladus, et see, kes klassi ees askeldab, peaks ilmselt olema ka kõige kirglikum asjadest huvituja ja juurdeõppija. Sedasi mõeldes ei saa õpipoisiaeg iialgi otsa,” rääkis Pent. Ta avaldas lootust, et õpilased märkavad, kuidas ka tema iga päevaga üha targemaks saab, ehkki paljus kahtleb ta endiselt.

Pendile ei meenunud, et mõni õpilane, iseäranis noormees, oleks pärinud, miks ta valis õpetajaameti. Küsitud on küll seda, miks ta valis just Haljala kooli. “Vastasin, et elu tõi. See on tõde,” ütles Martin Pent.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles