/nginx/o/2018/04/04/7751867t1h47f8.jpg)
/nginx/o/2018/04/04/7751867t1h47f8.jpg)
Veebruaris Tallinnas toimunud tunneliprojekti FinEst Link ja uuringute tutvustus pälvis meedia kõrgendatud tähelepanu ning taoline huvi on ka teenitud. On ju Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel viimaste aastate jooksul pidevalt pildis püsinud ja tänu Peter Vesterbacka ideedele veelgi suuremat tähelepanu pälvinud. Tallinna–Helsingi tunnel on olnud aastakümneid unistus, nüüd oleme tänu tehnoloogia arengule selle unistuse realiseerumisele lähemal kui kunagi varem.
Mida me siis ikkagi FinEst Linki tulemusi vaadates teada saime? Kui vaadata Tallinna–Helsingi tunnelit kui vaid transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv. Seega tuleb vaadata suuremat pilti ja projektiga kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid kogu piirkonnale. On suhteliselt tavapärane, et suured taristuprojektid ei ole majanduslikult eriti tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades, nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja aegruumiliste vahemaade vähendamises, panustades majandusse laiemalt.