Valimiste aeg toob orbanistid rahva toetust püüdma

Kiri. Foto: Kamilla Selina Lepik

Vähesed on seisukohal, et Euroopa Liidu liikmelisus pole Eestile kasulik olnud. Maanteed on saanud uue katte ja kasvanud laiemaks. Veevärgid on ehitatud puhtamaks, kutsekoolid saanud tänapäevaseks ja kortermajad sadade miljonite eest renoveeritud. Seda kõike ka Rakveres ja mujal Lääne-Virumaal. Reisimine on lihtsam kui kunagi varem ja ilma suuremate probleemideta saab ka võõras riigis tööl käia.

Eestlane on pragmaatiline, sellised asjad loevad ja jäävad meelde. Vähemalt mõneks ajaks. Läbi aastate on eestlaste toetus Euroopa Liidu liikmelisusele olnud kõrge. Näiteks aastatagune Eurobaromeetri uuring näitas, et koguni kaks kolmandikku meist peab ­EL-i kuulumist heaks. Et EL-i liikmelisus on halb, vastas ainult kuus protsenti inimesi. Mõlemad näitajad ületavad märgatavalt teiste liikmesriikide keskmist.

Samal ajal aga kasvavad mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis Euroopa Liidu vastased meeleolud, mida kütavad tagant populistlikud poliitikud. Näiteks Ungari peaminister Viktor Orbán, kes kuu aja eest tegi valimistel taas puhta töö ja sai sisuliselt voli minna riigi põhiseaduse kallale, toetub oma väljaütlemistes väga tugevalt Euroopa-vastastele sõnumitele. Samas on Ungari saanud eurotoetusi Eestist mitu korda rohkem ning see paistab riigis ka silma. Tõenäoliselt just seetõttu püsib ka ungarlaste toetus Euroopa Liidule seni kõrgel, ent ligi pooled ungarlased peavad õigeks uue referendumi korraldamist liitu kuulumise üle.