Balti noored skulptorid kohtusid Mahus

Mahus toimunud rahvusvahelise noorte skulptorite laagri juhendajad Riho Mäe Eestist (keskel) ja Laura Kristovska Lätist (paremal) teevad plaane.

FOTO: Priit Põldma

Rakvere ametikooli praktikabaasis Mahus toimus eelmisel nädalal rahvusvaheline noorte skulptorite laager, kus tegid tööd Eesti, Läti ja Leedu õpilased.

Rakvere ametikoolis mööblitisleriks õppiv Kert Tamm vaatab üle “Varest”, mille tegi koos koolivend Ksander Lokmaniga.

FOTO: Priit Põldma

Kokku osales Baltimaade noori ühendavas laagris viisteist asjahuvilist. Juba neljateistkümnendat suve toimuv laager jõudis tänavu esimest korda Mahusse.

Lätlasi ja leedulasi esindasid kunstikoolide noored, Eestit aga Rakvere ametikoolis puutööga tegelenud õpilased. Laagri Eesti-poolne eestvedaja, Rakvere ametikooli tisleri- ja sepatöö õpetaja Riho Mäe on üritusega seotud olnud juba kümme aastat. Tudu põhikooli direktorina viis ta laagrisse Tudu noored, nüüd, töötades Rakvere ametikoolis, tõi ta kokkusaamisele oma sealsed õpilased. Laagrit on kahel korral varemgi Eestis peetud: esimest korda Tudus Mäe koduõuel, teinekord sealsamas lähistel murakarabas.

“Põhiliselt on laagri eesmärk teha saagide ja peitlitega puust skulptuure,” selgitas Riho Mäe. “On traditsioon, et need tööd tehakse mingisse kindlasse kohta, mõne asutuse õuele. Kui sõita Poolasse, sõidad alati Kaunase juurest läbi, seal on üks bensiinijaam, kus on meie laste puuskulptuurid väljas. Iga kord näitad, et see kuju on eestlaste tehtud.”

Kümmekond tööd, mis Mahus valmisid, viiakse praeguste plaanide kohaselt Piirale Raktoomi tankla juurde.

Rahvusvahelist ettevõtmist varustas Eestis puuga Artiston OÜ. Laagripaiga, korralduse ja toitlustuse eest kandis hoolt Rakvere ametikool.

Idee kolme maa noorskulptorid kokku tuua tuli 1998. aastal leedulasel Dalius Dirsel. Projekti on aastate jooksul kaasatud ka poolakaid ja soomlasi, ent nüüdseks on otsustatud piirduda siiski Balti koostööga.

“Igal rahval on oma huvitavad tehnoloogiad nii skulptuuris kui ka kunstis, see on normaalne,” leidis laagris leedulasi juhendav Dirse, pidades nende kokkuviimist üheks laagri tähtsaimaks ülesandeks.

Läti juhendaja, professionaalne skulptor Laura Kris­tovska on projektiga samuti seotud esimesest aastast alates. Kristovska ütles, et just selline rahvusvaheline koostöö ja töötamine väljaspool oma ateljeed või klassi on aidanud tal avastada uusi tehnikaid.

“Oleme erinevad rahvused, aga kõik Baltimaadest, probleemid on ühesugused, saame üksteisest aru,” arutles Kristovska.

“Eestlastel on väga paljulubav vorm, teistsugused arusaamised vormist,” kirjeldas läti skulptor skulptuuride erinevusi. “Leedu skulptuur toetub katoliiklusele, seal on palju kodukabeleid ja igasuguseid nikerdusi. Nende skulptuurne vorm on samasugune – piklik, pisut religioosne. Eestlaste vorm on vastupidi – matsakas, jõuline. Tehakse kandilisi, stiliseeritud, robustseid töid, on palju sarvi. Kui ühel pool on katoliiklik, siis eestlastel on saatanlik.”

Riho Mäe tunnistas, et Eestis on võrreldes teiste Balti riikidega skulptuuri tegemiseks kõige kehvemad materjalid. Leedus valmistatakse skulptuure põhiliselt tammest, aga kuna Eestis on looduslikku tamme vähe, tuleb hakkama saada kuuse, männi ja haavaga. Et sellised skulptuurid õues vastu peaksid, tuleb need igal aastal tõrvaõliga üle määrida.

“Sellist asja teevad poisid esimest korda, esimese korra kohta on väga hea,” hindas Riho Mäe oma õpilaste töid. “Teised on kunstiharidusega, suudavad teha kavandeid. Meil jääb sellest poolest puudu, praktiliselt nad saavad hakkama. Teistel on ettevalmistav osa hästi pikk, nad arutavad, teevad abstraktseid asju. Meil on pigem stiliseeritud naturalism.”

Rakvere ametikoolis mööblitisleri erialal õppiva Kert Tamme arvates on oluline näha ja võrrelda, kuidas teevad puukujusid välismaalased ja kuidas eesti õpetajad. “Äkki saame isegi natuke targemaks.”

“Alguses tegime visandid, niisama sokerdasime, õpetaja vaatas paberid üle, joonistas ise pildikese valmis,” kirjeldas noormees töö käiku. “Pidime plastiliinist tegema väikese kuju ja siis hakkasime saagima puu küljest tükke.”

Laagri jooksul tutvuti ka Virumaaga, käidi mööda põhjarannikut.

Riho Mäe rõhutas, et lisaks töötegemisele oli laagri puhul oluline sotsiaalne pool: õhtuti said kolme maa noored koos aega veeta, vahetada muljeid ja kogemusi.

Korraldusele jagus laagrilistel vaid tunnustust: kiideti nii imelist mereäärset kohta kui ka toitlustust. “Kuigi on palav, on siiski mõnus,” rääkis Kert Tamm. “Keskkond on eriline, ei istu kodus, saab midagi teha.”

Töö Mahus lõppes eile, kui Baltikumi noorte skulptorite seltskond liikus edasi töötama Lätti Ledurgasse.

Tagasi üles