/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2011/06/16/631766t1h3b23.jpg)
Eile pidas vahepeal “pikalt valijatega suhelnud” riigikogu sügisistungjärgu avaistungi. Riigikogulastel pole teatavasti ametlikku puhkust seadusega ette nähtud. Tõsi küll, vahepeal katkestas nende pika istungitevaba suve presidendivalimisteks kokkukutsutud erakorraline istung, kus enamik riigikogulasi näis olevat üsna kurnatud olemisega.
Riigikogu alanud hooaeg tuleb ilmselt sisukas ja töine, sest probleeme jagub ja majanduslikke ning sotsiaalseid valupunkte on küllaga. Olulisimaks ülesandeks, mis riigikogulasi ees ootab, on järgmise aasta konservatiivse ja võimalikke kriise arvestava eelarve koostamine.
“Samuti ei saa me unustada, et Eesti riigieelarve, mida tuuakse eeskujuks rahandusega hätta jäänud riikidele, on ikkagi defitsiidis ja me alles oleme teel tasakaalu poole,” nentis avakõnes riigikogu esimees Ene Ergma.
“Majandusmured ei ole veel kaugeltki selja taga. Segadus võistleb selgusega nii Euroopas kui Eestis,” tõdes avaistungil ka president Toomas Hendrik Ilves, kes jagas riigikogulastele ohtralt õpetussõnu.
Lahendamist vajavaid probleeme on teisigi – tegeleda tuleb haridusvaldkonna seaduste ja kõrgharidusreformiga, rahanduspoliitikaga, energiahindade tõusuga, Euroopa Liidu rahanduse tuleviku ja avaliku teenistuse seadusega, mis praegusel kujul seab teenistuja töövõtjatest oluliselt kindlamasse ja paremasse seisu.
Paljude kodanike jaoks jääb riigikogu tegevus muidugi äraütlemata kaugeks. Vanemad maainimesed tahaks kindlasti, et riigikogu paneks bussid tihedamini käima, teeks suhkru ja muu toidukraami odavamaks ja tõstaks tuntavalt pensioni. Aga seda nad ei tea, et kahe esimesega riigikogu ei tegele ja kolmandaks pole lihtsalt raha.
Võib küll kiruda, et riigikogu liikmete palgad on suured, kärbime neid ja jagame raha pensionäridele, aga see lisaks igale pensionile üksnes mõne sendi.
Paljud ei saagi kunagi teada, millega riigikogu tegelikult tegeleb, sest neid see lihtsalt ei huvita. Aga võiks ju.