Elektrilevi annab soovitusi äikesekahjude ennetamiseks

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suvesse jagub nii äikest kui ka päikest.
Eesti suvesse jagub nii äikest kui ka päikest. Foto: unsplash.com

Ilmaennustus lubab kuumadele ja päikeselistele ilmadele vahelduseks nädalalõpuks äikest.

See võib aga tekitada elektrikatkestusi ja kahjusid. Kuid kahju ennetamine on võimalik, kui tead, mida ja millal täpsemalt teha. Elektrilevi annab nõu, kuidas toimida.

Kõige kindlam viis elektroonikaseadmete kaitsmiseks on need seinakontaktist eemaldada. Suurt kahju põhjustab ülepinge, mida välgulöök tekitab. Tihtipeale on ülepinge seadme tööpingest mitu korda kõrgem. Selle tekkimiseks ei pea välk tabama maja, ohtlik on ka kaugem, kilomeetrite taha ulatuv äike, mis võib lüüa liinidesse või mõnda alajaama. Seega, kui seadmed on seotud elektriliinidega, on nad igal juhul äikesele haavatavad. Ohuallikaks seadmetele võivad olla ka internetijuhtmed – ülepinge võib tekkida ka sidevõrgus.

Äike hakkab oma ohvrit valima ligi kolme kilomeetri kõrguselt ning valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti ja ideaalis kõige lühema teekonna. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud või muud kõrgemad kohad, näiteks ka suitsusammas, mis majast kerkib. Inimese jaoks on ohtlikud lagedad alad, üksikute puude alla varjumine ja vees viibimine. Kõige ohtlikum neist on vees viibimine, sest inimene moodustab suure lageda ala peale kõrgema punkti. Samuti levib veekogu tabanud välgulöök pikalt mööda veepinda.

Parimaks kaitseks on varju otsimine mõnest hoonest või kinnisest autost. Autosõit äikse ajal on ohutu, kuna auto käitub Faraday puurina, kuid jälgida tuleb tugevaid tuuleiile ja langevaid puid.

Äikesetormidega kaasneb palju ilmastikunähtusi, neid kirjeldasime ka äikeseblogi esimeses postituses. Välgu kõrval on ohtlikud ka tugev tuul ehk äikesepagi ja rahe. Tugev tuul võib lennutada oksi ja väiksemat prügi, kuid ka aiamööblit ja katuseid. Tuule poolt tekitatud kahju vältimiseks on mõistlik õues olevad lahtised esemed varju tõsta või kinnitada. Ka rahe võib suurt kahju tekitada, eelkõige on ohus inimesed – neid võivad suured rahekuulid vigastada. Kuid ohus on ka autod – nende kaitsmiseks on parim viis garaaži või katusealuse alla parkimine. Sellise võimaluse puudumisel on hea lahendus auto paksema tekiga katmine.

Äikesega kaasneb tihti tugev tuul ning võimsad äikesepagid, mis võivad liinidele langetada puid. Maha langenud elektrijuhtmega tuleb olla väga ettevaatlik, nendele ei tohi läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi – need sisaldavad teatud koguses vett, mis juhib hästi elektrit.

Maha kukkunud ja pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge – see tähendab, et maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni kaheksa meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui olete sattunud maha kukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste sammudega ning jalgu lohistades.

Kui olete kindel, et suudate tasakaalu säilitada, võib ka hüpata kaks jalga koos või ühel jalal, kuid tasub olla kindel, sest komistades tekib sammupinge käe ning jala vahel ja on suur oht, et vool läbib inimese tähtsaimat organit – südant. Pikkade sammudega või pikali olles on suur tõenäosus saada eluohtlik elektrilöök.

Maha kukkunud või muul moel kahjustunud elektriliinidest teata koheselt Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helista hädaabinumbril 112.       

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles