Eile vannutati president Toomas Hendrik Ilves teiseks ametiajaks ametisse, seega jätkab ta riigipeana veel viis aastat, kuni 2016. aasta sügiseni.
Juhtkiri: President sai taas ametisse
11. oktoober 2011, 07:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja vahendab tänase juhtkirja asemel lõike presidendi riigikogu ees peetud kõnest, mida ta pidas pärast vande andmist eesti rahvale.
“Luban seista õigusriigi, Eesti julgeoleku ja meie pikaajaliste huvide eest; ja luban seista vastu lihtsaid ja kiireid lahendusi lubavale populismile. Ma luban seista väärikuse eest ja seista vastu katsetele pisendada kodanike vabadusi. Ma luban seista inimeste väärikuse eest ja hakata vastu katsetele inimesi pisendada, neid ähvardada või mõnitada. Lähtugu need katsed siis riigi või kohaliku võimu tasandilt, meediast või ärist.”
“Oma võimaluste selge tajumine ongi Eesti suuremaks tegemise eeldus. Tehes kõike nagu teised, meist suuremad ja rikkamad, määrame end vääramatult olema nendega võrreldes pisemad ja nirumad. Küsimus on järelikult selles, kuidas leida Eestist seda suurust, mis võimaldaks meil jätkuvalt areneda ja kasvada, võrdselt teistega, ja samas paremini paljudest, just nii, nagu me unistame,” kõneles president Ilves.
“See tähendab, et inimestevaheliste suhetega alustades ja Euroopa võlakriisi suhtumisega lõpetades, peame mõistma oma väiksuse paratamatuid piiranguid, ja tegema nendes piirides tarku valikuid.”
Meie väiksus või suurus on väga suures osas meie endi hingesuurus, rääkis president Ilves, kelle sõnul sallivus, viisakus ja sõbralikkus ei sõltu rahvaarvust:
“See kallis vara on meil täitsa tasuta käes. Ning sellest, uskuge mind, sõltub meie edu või ebaedu rohkem kui millestki muust.”
Ta meenutas, et Eestis, kus elab veidi üle miljoni inimese, on kõik üksteisega tuttavad, üksteisest umbes kahe “tere” kaugusel.
“Me käitume vahel nii, nagu elaksime suures anonüümses riigis, kus naljalt kedagi rohkem kui kord elus ei kohata; kus võime suvalist inimest solvata, sest ta ongi suvaline inimene. Eestis pole keegi suvaline inimene. Igaüks on kuidagi seotud.”
Edu presidendile oma mõtete elluviimiseks!