Jootme külas juhtunud tragöödia, kus kolm last jäid emata, on tegelikult veel kurvem, kui me üldse ette kujutada oskame. See on mõeldamatult raske lastele, hukkunu lähedastele, aga ka kohaliku kogukonna liikmetele, kes enda sõnul ei märganud mitte midagi.
Ei märgatud seda, et ema koos kolme lapsega elas siiski kokku mehega, kellest ta juba lahutatud oli. Ja kui ka märgati, ei tekitanud see kelleski küsimusi. Jah, miks peakski. Ei maksa oma nina toppida teiste asjadesse, kõigil on oma elugagi piisavalt tegemist. Aga kui topiks?
Kohaliku omavalitsuse töötajate kõrvu polnud jõudnud sõnagi sellest, et peres võiks sündida midagi vägivaldset, keelatut. Et lapsed või nende ema võiks ohus olla. Jube mõeldagi, ehk pidasid lapsed kõike niivõrd normaalseks, et ei pööranud sellele rohkem tähelepanu kui millele tahes oma igapäevas. Ei rääkinud seda koolis ega sõpradele mänguhoos.
Need kõik on vaid spekulatsioonid. Aga õudus on toimunud. Lähisuhtevägivald on vähemalt teoorias üks peamisi nähtusi, mille vastu peame Eestis sõdima. Seda on öeldud riiklikul tasandil, selleni on korduvalt jõudnud oma sõnavõttudes president Kersti Kaljulaid. Aga seekord kukkusime läbi.
"Jootme külas juhtunu on erakordselt kurb, sest hoolimata kampaaniatest, teavitus- ja ennetustööst, ei jõutud sellesse külasse, nende koduseinte vahele, sinna metsatukka, kus kõik toimus."
Jootme külas juhtunu on erakordselt kurb, sest hoolimata kampaaniatest, teavitus- ja ennetustööst, ei jõutud sellesse külasse, nende koduseinte vahele, sinna metsatukka, kus kõik toimus. Ehk oleks nüüd aeg riiklikul tasandil sõnastada konkreetne seisukoht, sõdida meie traditsioonilise pere eest õigeid vahendeid kasutades. Kui Vao külas põles pagulaskeskuse sein, sõitis toonane peaminister Taavi Rõivas isiklikult kohale ja avaldas nördimust. Jootme külas ei ole peale oma tööd tegevate politseinike kedagi nähtud. Ja enne seda ei näinud seal ka keegi midagi.
Nüüd oleks aeg, mil veel jahtumata emotsiooni najal saaks sõnumi kergemini inimesteni viia. Öelda: palun, sõbrad! See ei ole okei ja me ei kavatse seda niisama pealt vaadata! Me ei süüdista lähisuhtevägivallas enam ohvreid ega otsi kurjategija tegudele õigustusi. “Oli ju nii tore mees ...” Ei enam! Jootme küla ootab, peaminister Jüri Ratas.