Sõidunälg näpistab iga päev ja kogu aeg

Merly Raudla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Motokrossimees Indrek Mägi istus mootorratta selga juba kolmeaastaselt. Algus oli konarlik, kuid see teda ei heidutanud.
Motokrossimees Indrek Mägi istus mootorratta selga juba kolmeaastaselt. Algus oli konarlik, kuid see teda ei heidutanud. Foto: Erakogu

Üle poole elust tsiklisadulas veetnud Indrek Mägi on läbi ja lõhki krossimees. Kui ta parasjagu trenni ei tee, siis ta valmistub selleks või vähemalt mõtleb krossirajal kihutamisest. Nüüd juba lõpusirgele jõudnud hooajale läks Mägi vastu hea tunde ning pitsitava sõidunäljaga.

Mullune randmevigastus oli paranemas ning hoolimata kasinatest sõidutundidest suutis Indrek Mägi võistlustel juba Eesti parimatele konkurentsi pakkuda.

“Mul oli sel aastal nii hea tunne mootorratta selga tagasi tulla. Olin väga heas vormis ja mentaalselt valmis,” ütles Mägi. Hooaja algul tajus mees, et ta on kiire. Esimese võistluse esimeses sõidus tundis ta ennast väga positiivselt ja teadis, et suudab järgmises korraliku aja teha. “Teadsin, et pean hea stardi saama. Saingi, ja see kaheksa kuud oli unustatud,” rääkis Mägi entusiastlikult. “Suutsin üle poole sõidust juhtida. See oli hetk, mida olin oodanud nii kaua. Sellepärast ma krossi nii väga armastan. Võib olla raske mitu-mitu aastat, aga kui tulevad need hetked, mil jälle võidan, teen midagi hästi – see kaalub kõik raskused üles,” kõneles motohing.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles