Truud kliendid hoiavad maajuuksuri käärid töös
 

Terje Hiietamm töötab Simunas kodumajja eesruumi sisse seatud salongis. Iseenda tööandjaks olemine võimaldab koolivaheajal töö kõrvalt ka lapselast hoida.

FOTO: Meelis Meilbaum

“Ma teen kõike: keemilisi lokke, värvin, lõikan mehi, naisi ja lapsi,” loetleb rõõmsameelne Helen Kull ja jätkab parasjagu juuksuritoolis istuva kliendi juuste föönitamist. Tööpuuduse üle ta Laekveres kindlasti ei kurda, maarahvas hoolitseb enda eest ja käib tihti juuksuris.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Viimase lihvina lokid pähe saav Monika on Helen Kulli juures tema väikeses töötoas, mis on sisse seatud Laekvere päevakeskuses, käinud viimased kolm aastat. Varem sõitis Monika juuste eest hoolitsemiseks naaberasulasse Simunasse, kus töötab Heleni ema. Nüüd ei pea seda sõitu enam ette võtma. “Märksa mugavam on kodu lähedale tulla,” ütleb Monika ja kiidab noore juuksuri käekirja, mis talle istub. Näiteks ei lase Helen ühtegi oma klienti uksest ilma soenguta välja ka siis, kui on tuldud ainult värvima ja lõikama. Ja seda enamik tema klientidest teab. “Kindlasti tuleb teha lõppviimistlus. Siis on ikkagi tunne, et oled juuksuris käinud,” ütleb Helen.

Neli aastat Laekveres frisööriametit pidanud noore naise on elu maale toonud ja praegu naudib ta väikeses kogukonnas tegutsemist ega saa tööpuuduse üle kurta. Viis päeva nädalas töötaval juuksuril on järjekord kaks nädalat kindlasti ja niisama uksest sisse astuda, lootuses, et pääseb kohe löögile, naljalt ei tasu. Tema kliendid broneerivad uue aja enne, kui on värske soenguga juuksuritoolist lahkunud.

    Tagasi üles