Roman Kusma: Olgem õnnelikud

Roman Kusma Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eelmine aasta näitas meile, et miski siin ilmas pole iseenesestmõistetav ega igavene.

Kindlana tunduv poliitiline ja rahanduslik tasakaal hakkas maailmas kaduma tegelikult juba pärast N Liidu lagunemist.

Tol ajal küll läänele meelepärasel viisil. Avanesid ju uued tohutud turud, kuhu müüa, kus ehitada ja kust osta toorainet, ehk võimalused teenida miljardeid dollareid. Asi võimendus veelgi Hiina turu avanemisega 2000. aastal.

Kuid tänaseks on situatsioon drastiliselt muutunud ja vankumatuna tundunud finantsmaailm ühtäkki uppumas.

Nii mõnigi rahanduse lipulaev ongi juba põhja lastud. Oma pankadele tõttavad appi suurriikide valitsused.
USA valitsus plaanib majanduse elavdamiseks jagada sadu miljardeid dollareid peaasjalikult pankadele, samas on USAs makseraskuste tõttu kodu kaotanud miljonid pered.

Siinkohal on rõõm tõdeda, et Eesti valitsus (eesotsas rahandusminister Ivari Padariga) mõtleb hoopis, kuidas aidata töö kaotanud ja makseraskustesse sattunud perekondi. Kuid siin peab jälgima, et abi jõuaks õigesse kohta, mitte spekulantideni, kes on edasimüügi plaanidega ostnud mitu korterit ja on nüüd hädas.

Raskes olukorras valab otsekui õli tulle ajakirjandus, kus näeb ainult negatiivseid pealkirju. Tihtipeale on arvamuslood parastavad, saite-mis-tahtsite-stiilis. Vähe on suurärimehi, keda pole liistule tõmmatud.

Uued küsimused
Seoses maailmas tekkinud olukorraga on nii majandusanalüütikutel, poliitikutel kui muidu mõtlejatel küsimusi, mida ei osatud aasta tagasi isegi ette kujutada.

Küsitakse, kas tekkinud olukord tähendab finantskapitalismi lõppu.

Ilmselt veel mitte, kuid lõpu alguseks võiks ju praegust kriisi nimetada küll. Oleks väga naiivne arvata, et kapitalism on igavene, kuigi jah, hetkel ei näe keegi alternatiivi valitsevale maailmakorrale. Kuid mis juhtub, kui riigid on sunnitud halvima vältimiseks enda kontrolli alla võtma pangad ja suurtööstuse? Ilmselt oleks uue korra nimi SUNDKOMMUNISM.

Kui võrrelda maailmas tekkinud olukorda haigusega, siis kas ei ravita kopsupõletikku mitte köharohuga, ehk kas on õigustatud sadade miljardite maksmine pankadele nende ahnusest tekkinud kahjumite lappimiseks või peaks laskma minna nii, nagu minema peab?

Ja kas majanduse lappimine hoiab kollapsi ära või lükkab ainult mõneks ajaks edasi? Täna ei julge ka kõige mainekamad analüütikud midagi ennustada.

Aga kui laseks kõigel minna isevoolu, siis oleks majanduse kokkukukkumine ilmselt palju tõenäolisem. Sellega kaasneks ülemaailmne pankrotilaine ja töötuse kasv, kaugel ei oleks ka alternatiivne maailmakord - ANARHIA.

Keegi ei maksaks ühtegi pangalaenu tagasi, igal suuremal firmal oleks oma väike sõjavägi, mõnel isegi aatomipomm. Valitseks hundiseadus ja tugevama õigus. Ja Johnny Rotten oleks maailma kunn.

Kuid kas pole mitte ajast aega valitsenud maailmas tugevama õigus?

Kas Venemaad ja USAd ei või juba praegu õigusega nimetada Putini ja Bushi firmaks? Kui Ameerika tahab sõdida, siis ta ka sõdib. Kui Venemaa tahab, teeb karistusretke Gruusiasse või tõstab gaasi hinda oma suva järgi.

Või kuidas nimetada seadust, millele toetudes pank, kes on eluasemelaenu lepingule alla kirjutanud samal päeval kui laenaja, ütleb, et kuna kinnisvara hind on tänaseks langenud, siis esitage lisatagatisi või müüakse teie korter sundkorras. Mina nimetaks seda hundiseaduseks või siis tugevama õiguseks.

Eks igal asjal on mitu palet ja see tänane ongi üks kapitalismi paledest. Kuid kas praegu maailmas valitsevat korda, kus suurriigid teevad, mida tahavad, peaks nimetama kapitalismiks või on see hoopis KAPITALISTLIK ANARHIA?

Sellises anarhiale lähedases olukorras aga puhkevad kergelt sõjad, kus inimeludel ei ole mingit tähtsust. Viimasel aastakümnel on olnud liiga palju sõdu. Jätkuks suurriikidel vaid mõistust suurematest sõdadest hoiduda. See on ju täielikult nende kätes.

Alustades iseendast
Kuhu liigub maailm, seda ei tea täna keegi - ja kas me peaksimegi selle üle pead murdma. Iga mees on oma saatuse sepp, nagu ütleb rahvatarkus. Ja nii see ka on.

Kui tahame muuta maailma, siis alustagem iseendast.
Kas olete tähele pannud, et teist inimest ei ole võimalik muuta, ükskõik kui palju te seda sooviksite.

Mõttetu oleks helistada Putinile ja paluda, et ole hea, Volodja, lase palun gaasi hind nelja aasta tagusele, 300% odavamale tasemele, see elavdaks majandust ja oleks üks äraütlemata suur heategu kogu Euroopale. Utoopia, kas pole, või nagu öeldakse - unistage edasi.

Aga millest siis unistavad inimesed kogu maailmas, kas odavast gaasihinnast või uuest autost? Tegelikult tahavad ju inimesed olla kõigest õnnelikud. Peab ainult teadma, mis teeb õnnelikuks.

Nii lihtne see ongi. Üks targemaid eestlasi läbi aegade Gunnar Aarma võrdleb oma raamatus "Saada õnnelikuks" õnne tasakaaluga. "Õnnelikuks olemisest moodustab aga õige mõtlemine 70%, õige hingamine 10%, õige toitumine 10% ja küllaldane liikumine 10%." Isegi mitte ühe protsendiga pole mainitud raha.

"Kuid see, kes soovib teisele halba, saab tervelt 5/6 sellest negatiivsest energiast tagasi, mis ta teistele suunab," kirjutab Aarma.

Tegeleme igaüks iseendaga, enda arendamise ja õnnelikuks tegemisega. See on esmatähtis, sest õnnelik inimene kiirgab headust.

Ärgem kippugem teisi õpetama ja tänitama, nagu seda tegi keskerakonna häälekandja, nimetades Rakvere abilinnapead Ain Suurkaevu irooniliselt üliinimeseks, kes töötab kolme koha peal ja kelle neljas amet on nälg.

Suurkaev ongi suure töövõimega inimene. Aga lähenemas on valimised ja ilmselt saavad oma osa sellelt lehelt kõik teised erakonnad ja paljud isikud.

Olgem positiivsed
Lõpuks võiks öelda, et meie võimuses ei ole muuta maailmakorda, kuid meie teha on meie endi ja meie lähedaste õnn ning Rakvere ja Lääne-Viru tulevik.

Täna on Rakvere linna eelarve tasakaalus, saadi ka lõplik kinnitus veemajanduse olukorra parendamiseks, mille järel hakkab 98%-le Rakvere elanikest vesi tuppa tulema.

Pärast seda saavad korda teed, mille alla trassid rajatakse. Järgmise aasta jooksul renoveeritakse täielikult Kungla lasteaed, ehitatakse valmis kinomaja, reaalgümnaasium saab juurdeehituse ja kooli fassaad täielikult uue ilme. Nii et hoolimata majanduslangusest on võimalik asju arendada ja täna on seda soodne teha, sest ehituse hinnad on all.

Vaadakem siis tulevikku ikka positiivselt. Üksteist saame toetada naeratuse ja hea sõnaga. See ei maksa midagi.
Tulgu siis Rakveresse Võsa Pets või Savi Ets, mina usun jätkuvalt inimestesse, nende headusesse, mõistusesse ja võimesse teha õigeid otsuseid nii isiklikus kui avalikus elus.

Õnnelikku ja naeratusterohket 2009. aastat!