Lahemaal, mis laiub kahes maakonnas, on palju sõpru

Piret Saul-Gorodilov
Copy
Rahvuspargi 50 tegutse­misaasta jooksul on kogunenud palju Lahemaa sõpru. Maie Itse meenutas oma õpetajat, Lahemaal sündinud loodusemeest Veljo Rannikut.
Rahvuspargi 50 tegutse­misaasta jooksul on kogunenud palju Lahemaa sõpru. Maie Itse meenutas oma õpetajat, Lahemaal sündinud loodusemeest Veljo Rannikut. Foto: Marianne Loorents

Lahemaa rahvuspargi juubeliaastal toimub enam kui 30 tähtpäevaga seotud üritust kahes maakonnas: Harju- ja Lääne-Virumaal. Ametlik avapidustus toimus rahvuspargi ühes sümbolpaigas – Palmse mõisas –, kus laupäeval võis kohata paljusid rahvuspargi sõpru.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder sõnas avakõnes, et Lahemaa on hea näide loodushoiu ja inimese koostoimimisest. Ta tõi esile rahvuspargi idee algatajad ja võttis põgusalt kokku selle ajaloo. Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart tuletas kogunenutele meelde, et ühtlasi käib keskkonnakuu. Ta lausus, et Lahemaa sobib väga hästi Eestit esindama, sest selle mitmekesisus on koondpildis tajutav. Viru Instituudi asutajaliige Riho Breivel kõneles, et Lahemaa on üks Virumaa osa, ja andis üle Virumaa kultuuripärandi vardja tunnustuse Ingrid Rüütlile, kes on 60 aastat tegelenud piirkonna rahvakultuuriga, pärimuste, laulude, murde ja teiste Virumaaga seotud materjalide kogumisega.

Ingrid Rüütel pälvis Viru Instituudi poolt kultuurivardja aunimetuse.
Ingrid Rüütel pälvis Viru Instituudi poolt kultuurivardja aunimetuse. Foto: Marianne Loorents
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles