Kommentaar: lugejad tegid paremad lood kui reporter

Toomas Herm. Foto: Virumaa Teataja

Seda tuleb tunnistada. Mõneti see pisut häirib, kuid samas ka rõõmustab. Jutt käib ajakirjanduslikust katsest, kus võtsin nõuks pisut politseinikku mängida ja kohad, mida inimesed liiklustalgute raames nimetasid kui selliseid, kus sohvrid kipuvad kõige rohkem lubatud sõidukiirust ületama, oma silma ja politseimuuseumist laenatud kiirusemõõtjaga läbi käia ning oma muljed kirja panna.

Eile ennelõunaks oli kõnealune lugu saanud Facebookis 300 kommentaari. Seda õige mitme päeva jooksul. Kui arvamusavaldusi oli sadakond, siis lugesin ja mõtlesin, et katkestan pärast esimest “kommi”, kus hakatakse soovitama reporteril enam mitte peale võtta või hurjutatakse volituste ületamise ehk korrakaitsja rolli võtmise eest. Aga suureks üllatuseks seda ei tulnudki. Vastupidi, kommentaariumis rullus lahti mitu diskussiooni, mida oli põnev lugeda. Seda enam, et arutleti asja üle, mitte ei kasutatud võimalust end välja elada ja kaaskommentaatorite poole sappi pritsida. Viimane oli üks põhjustest, miks Postimees Grupp kunagi anonüümse kommenteerimise võimaluse kaotas.

Eelnimetatud eksperimendi puhul oli huvitav lugeda, kuidas arutleti vastupidise nähtuse ehk liiga aeglaselt sõitvate ja seega kaasliiklejatele pahatihti meelehärmi tekitavate sohvrite üle. Et politseinikud võiks tähelepanu pöörata ka teisele äärmusele.