Palju on räägitud, et omavalitsused peaksid tegema koostööd, seda nii naabritega kui laiemalt. Lääne-Viru omavalitsuste koostöö on ehedaks näiteks, kuidas ühisel jõul on võimalik arendada kogu maakonda.
Koostöös peitub arengu võti
14. märts 2012, 07:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20 aastat tagasi, 1992. aastal otsustasid 18 omavalitsust moodustada liidu Lääne-Viru Ühisomavalitsus, mille eesmärgiks kujunes aastatega kaasa aidata maakonna kohalike omavalitsuste (KOV) üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule, edendada ja säilitada kultuuritraditsioone maakonnas, esindada ja kaitsta omavalitsuste ühiseid huvisid, et teha omavahel koostööd.
Liidu roll on maakonnas järjest enam suurenenud, seda eriti just maakondlike funktsioonide täitmisega seoses. Kultuuri valdkonnas on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) roll olnud 20 aasta jooksul suur, head näited on vabariiklike laulu- ja tantsupidude kureerimine Lääne-Viru maakonnas ja meie enda Virumaa laulupeo korraldamine. Ka on VIROLil oluline osa “Laulukarusselli” Lääne-Viru-poolsel korraldamisel ja Eesti Meestelaulu Seltsi vabariikliku poisssolistide konkursi maakondliku lõppvooru läbiviimisel. Pikka aega korraldati ka autentse folkloori festivali Viru Säru. Pidevalt saadetakse stažeerima maakonna kultuuritöötajaid, koostatakse maakonna suurürituste kalendrit ja toimub aktiivne infovahetus.
Omavalitsuste huvide kaitsmiseks on tehtud arvukalt pöördumisi ministeeriumidele ja vabariigi valitsusele, viimatine näide on Vaeküla kooliga seonduv pöördumine.
Kahekümne aasta jooksul on olnud omavalitsustele väga raskeid, aga ka paremaid aegu, kuid oleme alati koos, üksteist toetades hakkama saanud. Oleme suutnud liitu hoida ühtse ja kokkuhoidva tervikuna, mis tagabki tehtud otsuste olulisuse meie maakonna arengule. Haridusürituste ja ühisürituste abil on toetatud paljusid maakonnale tähtsaid ettevõtmisi, sealhulgas meie esinduskollektiive, nagu Virumaa Poistekoor, Virumaa Noorteorkestri Selts, Virumaa Tütarlastekoor, abistatud tegevustoetustega Virumaa Lootuse ja Lääne-Viru Pensionäride Ühingu tegevust. Kõige selle tulemusena on saanud kasu omavalitsuste tublid ja ettevõtlikud inimesed, nii noored kui vanad. Haridusalaselt toetame maakonna ainesektsioonide tööd, kes korraldavad aineolümpiaade.
VIROL on olnud ka paljude maakondlike projektide ja traditsioonide algataja ning institutsioonide asutaja, siinkohal võib välja tuua maakondliku jäätmekäitluskeskuse projekti algatamise, mis peaks töösse rakenduma aprillis. Koos Lääne-Viru maavalitsusega asutati SA Lääne-Viru Arenduskeskus, mis koordineerib ja nõustab meie maakonna ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja vabaühendusi, ning äriplaanide ja nõustamistega on maakonda toodud suur hulk raha. Turismialaste projektide ja arendamise jaoks moodustati koos Järvamaa, Harjumaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa omavalitsusliitude ning MTÜga Eesti Maaturism SA Põhja-Eesti Turism, mille töö tulemusena on meie maakond nähtavam kui kunagi varem ning turismi sihtkohana atraktiivsem.
2009. a käivitus Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus, kus meie maakonna lapsed saavad nii eripedagoogilist, psühholoogilist kui logopeedilist abi, sest leiame, et varajane märkamine on kõige tähtsam, et laps tuleks edasises elus paremini toime. Asutatud on ka SA Virumaa Kompetentsikeskus, nn Tark Maja, millest peaks saama meie maakonna tarkade ja innovaatiliste lahenduste keskus. 1998. aastast antakse koos Ida-Viru Omavalitsuste Liiduga välja Virumaa kirjandusauhinda. Maakonna tähelepanuväärsemate tegude ja inimeste märkamiseks korraldatakse koostöös Virumaa Teatajaga Lääne-Virumaa aasta teo valimist.
Sotsiaaltranspordi projekt võimaldab puudega või liikumistakistusega isikutel, vähekindlustatud või mittetoimetuleval leibkonnal paremini hakkama saada. Projekti tunnustas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tänuplaadiga “Aasta tegu 2011”. Käivitatud on eriotstarbeline kommertsliin kõne- ja nägemispuuetega laste veoks Tartusse (nn Hiie kooli transport), mis on viimastel aastatel niivõrd vajalikuks muutunud, et oleme oma abikäe ulatanud ka väljaspool meie maakonda elavatele lastele ja nende vanematele.
Korraldame veel maakondlikku hariduspäeva, kus arutatakse maakonna paljude haridusinimeste osavõtul päevakajalisi teemasid ja tunnustatakse uusi koolijuhte ning vastseid pedagooge. Keskmiselt on võtnud sellest üritusest osa igal aastal ligi 250 haridusinimest Lääne-Virumaalt. Olulisel kohal on olnud ka Lääne-Viru parimate olümpiaadil käinud noorte ja nende juhendajate austamine (nn ainetundjate päev) koostöös Lääne-Viru maavalitsusega.
VIROLi kaks aastakümmet on olnud tihedalt seotud Eesti ja Soome 3 + 3 maakondade koostööga. Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgevamaa ning Soome Päijät-Häme, Itä-Uusimaa ja Kymenlaakso maakonna juhid sõlmisid 1995. aastal raamlepingu ühiseks piiriüleseks koostööks haridusvaldkonnas, turismivaldkonnas, merepäästekoostöös. Viie aastaga loodi Eestis kahe projektiga aluspõhi vabatahtliku mere- ja järvepääste toimimiseks ning selle projekti raames anti üle päästepaadid Käsmu ühingule.
H
ea koostöö oli ka Gävleborgi omavalitsuste liiduga Rootsist, mille käigus tehti koostööprojekte, nagu nt Lääne-Virumaa majandus- ja loovusõpetajate esindajate ning kommunaalvaldkonna spetsialistide stažeerimine, samuti turvalisust, ettevõtlikkuse arendamist ning keskkonnakaitset puudutavaid projekte.Väliskoostööst võib välja tuua veel õppereise – omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide ja omavalitsusjuhtide stažeerimise Soomes ning raamatukogutöötajate stažeerimise Taanis.
20 aasta jooksul on olnud liidu juhatuse esimehed Anne Tasuja, Olev Liblikman, Urmas Tamm, Toomas Väinaste ja praegu Mihkel Juhkami ning liidu tegevdirektoritena ametis Aivar Ojavere, Einar Ohov ja Jaan Lõõnik. Tänu kuulub neile kõigile tehtud töö eest liidu juhtimises, aga ka omavalitsustele ja koostööpartneritele, kelleta poleks me need, kes oleme.
VIROLi 20. aastapäevaks valmib peagi trükis “Looduskaunis Lääne-Virumaa”, kuhu on omavalitsuste lõikes mahutatud erilisemad kultuuri- ja loodusobjektid.
Sünergia on just see põhjus, miks tasub ühendada jõud, miks on koos tegutsemine parem kui omaette. Rääkimata laiast arvamuste ja kogemuste pagasist ning ühiste otsuste tugevamast kandepinnast. Just seepärast usun, et meil on potentsiaali kujundada maakonna nägu veel pikka aega.