/nginx/o/2009/02/04/127729t1h7618.jpg)
Kuigi kõik põlluharijad ja loomapidajad ei mõistaks enam toetusteta toime tulla, kaob raha nende sõnul panga tasku ning niru vilja- ja piimahind teeb meele mõruks.
Põllumehel pudeneb raha näppude vahelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saja suurima toetusesaaja nimekirjast leiab ka kolmteist Lääne-Viru põllumajandusettevõtet, kellest suurima summa - üle 12,5 miljoni krooni - näol on tuge saanud osaühing Voore Farm. Üle 8 miljoni on toetusi makstud osaühingutele Simuna Ivax ja Vetiku suurtalu.
Kokku jagati põllumeestele rohkem kui 3,2 miljardit krooni, sellest tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit, millele Eesti riik lisas omalt poolt 1,18 miljardit krooni.
Virumaa Teataja uuris, mida põlluharijad ja farmerid toetustega peale hakkavad.
Suure põllu toetus
Simuna Ivaxi omaniku Hans Kruusamägi sõnul tuli suurim abiraha, üle viie miljoni krooni teraviljakasvatuse tarvis ühtse pindalatoetusena. Põldu on ettevõttel enam kui 3000 ha.
Osa raha anti ka Nõmme kalakasvatuse rajamiseks, see toetus otsustati ära juba mitu aastat tagasi, avanes aga alles 2007. ja välja maksti 2008. aastal.
"Ega siin mingist kasumist kõnelda saa, osa vilja veel müümata," kirjeldas Kruusamägi olukorda. Teravilja hind on tänavu kesine ja odavalt müük kulusid ei korva.
"Kui ikka rukki eest pakutakse vaid kroon kilo, siis selle hinnaga küll ei taha anda," põhjendas ta. Väetised, taimekaitsevahendid, liisingud - iga asi nõuab tasumist. Maksepuhkuse tingimused on aga karmid.
"No ots otsaga tuleme siiski kokku," tegi ta kokkuvõtte.
2007. aastal valmis Vetiku suurtalul moodne 400 kohaga lüpsifarm. 8 miljoni kroonini ulatuv toetusraha saadi kätte alles möödunud aasta eest.
Üle 5,4 miljoni krooni maksti investeeringutoetust farmi rajamise eest, seadmed tuli endal osta.
Piimahind muudkui kukub
Ülejäänud toetus kogunes maa ja loomade pealt. "Piimahind langeb iga kuu," kirjeldas raamatupidaja Elle Tammjärv sissetulekute poolt.
Farmijuhataja Anu Aunapuu sõnul on inimestel aga uues moodsa lüpsiplatsiga laudas palju kergem tööd teha.
Lehmad, tõsi küll, võtsid endale üleminekuaasta ja lüpsid 2007. aasta 8300 kilo asemel mullu 7700 kilo piima. Piima kokkuostuhind? "Kukkus 3.80 kroonilt 3.60 peale," ohkas farmijuhataja.
Tapa valla piimatalupidajate Mairi ja Priit Soosalu laudas andis iga kirjak eelmisel aastal 9900 kilo piima ja see saavutus toob omanikele kesisest kokkuostuhinnast hoolimata rohkem raha sisse. Toetusi koguneb talule mitmes jaost.
"Ostsime traktori ja muud tehnikat," rääkis Mairi Soosalu.
Kartulit kasvatava Väike-Maarja valla väiketaluniku Mati Mere toetusraha on teiste kõrval pisike.
"Saan oma kolmekümnele hektarile vaid pindalatoetust, no mis ta siis kokku teeb, alla kolmekümne tuhande krooni," rääkis Mere.
Kartulit ju keegi nii suurel pinnal kui teravilja ei viljele, sellest ka väike summa.
Traktorit või mõnd teist kallist masinat pole Mere veel osta söandanud. "Eks võtan selleks sammuks hoogu," arvas ta edasise kohta.
• Eelmise aasta eest said toetusi OÜ Voore Farm 12 517 698 krooni, OÜ Simuna Ivax 8 524 354, OÜ Vetiku Suurtalu 8 060 534, Aru Põllumajanduse OÜ 7 328 017, OÜ Kaarli Farm 6 993 657, JK Otsa Talu OÜ 6 667 990, Muuga PM OÜ 6 626 900, OÜ Laekvere PM 5 109 397, OÜ Müüriku Farmer 4 950 327, Kuie PÜ 4 474 289, OÜ Roela Suurtalu 4 320 726, OÜ Triigi armer 4 234 714, OÜ Tammikus 4 210 237.