/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2008/12/17/106323t1hea49.jpg)
Millegipärast hakkab riigikogusse valitud inimeste peas toimima mingi kummaline protsess, mis viib igapäevaelust võõrandumise ja reaalsustaju täieliku kadumiseni. Toompea justkui polekski paene küngas, vaid üha kõrgemaks sirguv klaastorn, mille tipus olijad enam alla ei näe ega ka pääse ning alt pole samuti võimalik mööda libedat peegelseina üles ronida.
Lääne-Virumaa mees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Pomerants ületas meediakünnise sellega, et soovitas Toila uuel koalitsioonil loobuda tema parteikaaslasest volikoguesimehe umbusaldamisest, sest vastasel juhul võib riik jätta Toila sadama ja rannaala projekti rahata. Olgem ausad, tegelikult ei ole Pomerantsi käitumises midagi uut, sama on teinud paljud poliitikud enne teda, kuid esimest korda toodi asi laiema avalikkuse ette.
Juriidiliselt on kõik korrektne, teatasid riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei, asja isegi uurima asumata, aga ühiskonnale on seesugune käitumine vastukarva. Ja halenaljakaks muudab kogu loo see, et riigikogu õiguskomisjoni esimees Pomerants suhtles juhtunu järel meediaga IRLi esimehe Urmas Reinsalu vahendusel.
Keskerakondlane Peeter Võsa liisis pärast Toompeale pääsemist maksumaksja raha eest luksusauto ja suutis üheksa kuu jooksul kulutada kütusele ligi 4000 eurot ehk enam kui 400 eurot kuus, ikka maksumaksja raha. Paljud inimesed võivad sellisest palganumbrist unistada, mis Võsal kütusele kulub. Samas tunnistas Võsa, et ta ei ole kogu ostetud kütust ise kasutanud. “Eks pidu ja trall on käinud kogu raha eest,” ütles mees Õhtulehele. “Olen kohtunud inimestega, vedanud neid koosolekutele, mõnele olen ka kütust paaki lasknud, et ta kohale tulla saaks. Enda tarbeks oleks selline läbisõit mõeldamatu,” lisas ta. Mis see siis on – äkki häälte ostmine järgmisteks valimisteks?
Sotsid Rannar Vassiljev ja Indrek Saar on viimasel ajal saanud hakkama arupärimisega haridusminister Jaak Aaviksoole Vaeküla kooli asjus. Ja silma paistnud veel sellega, et riigikogu meeskonnas edukalt korvpalli mängivad. Tuleb tõdeda, et vähemalt Pomerantsi kohtab rohkem Rakvere peal liikumas ja siinse elu vastu huvi tundmas, asi seegi.
Samuti Lääne-Virumaalt riigikogusse valitud Paul-Eerik Rummo tegemistest ei tule kohe mitte midagi meelde. Tegelikult on mul kuratlikult kahju, et Rummo ei võtnud aastate eest eeskuju oma vanemast kolleegist Jaan Krossist, kes riigikogusse pääsenuna sealt õige pea lahkus, sest leidis, et suudab kirjanikuna kasulikum olla.
Võtke haamrid pihku, mehed, vabastage end sellest klaastornist ja tulge maa peale.