Täna algas kalendrikevad

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
kevade märke on looduses juba näha.
kevade märke on looduses juba näha. Foto: Meelis Meilbaum

Hommikul kell 7.14 saabus kalendrikevad, mis tähendab, et täna on kogu maal päev ja öö ühepikkused. Loodust tundvad inimesed aga rääkisid, et looduses viitavad kindlad märgid kevade algusele.


“Õhk on värske, kevadine, vahtramahl jookseb, kasemahl hakkab tulema,” loetles loodusetundja, koolitaja ja Eesti Koolimetsade Ühenduse juht Mikk Sarv kevade märke ning lisas, et tänavu on kevade saabumine looduses täiesti tavapärane. “Ei saa öelda, et oleks veel talv või kevade algus väga varajane.”
“Kevad on muidugi käes, minu jaoks on märk juba see, et vesi hakkas keldrisse jooksma,” lausus Salla külamees Hando Kuntro, kinnitades, et probleem sai lahendatud vee ärajuhtimisega.
“Õhk on palju kergem ja puhtam, väljas kannatab tööd teha, kõrgemad mättad on lumevabad,” tõi Kuntro välja veel kevadisi märke.
RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik rääkis, et temal juba lumikellukesed õitsevad.
“Vahtral mahl jookseb, oleme seda terve tänase päeva joonud,” ütles Neljandik eile.
“Puudel on pungad juba päris suured. Võrreldes eelmise aastaga, on kevade algus pisut varajasem, sest siis oli lund nii palju, et see ei jõudnud ära sulada,” arvas Neljandik, kelle hinnangul on viimaste päevade vihmasajud lume hulka kõvasti kahandanud ja kevade edenemisele kaasa aidanud.
Kevadine pööripäev ehk võrdpäevsus tähendab, et päev ja öö on kogu maakeral ühepikkused – 12 tundi. Nüüd hakkavad päevad pikenema ja ööd lühenema.
Põhjapoolusel lõppes pööripäevaga polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel lõppes polaarpäev ning algas polaaröö.
Nii mõnelgi pool Eestis tähistatakse või tähistati kevade algust lõbusate üritustega. Näiteks Väike-Maarja vallas Simunas tuldi kokku hommikul kella seitsmeks, et tantsida talve viimased tantsud ja laulda laulud.
“Esinevad kõik rahvamaja kollektiivid, on nii rahva-, kõhu- kui rivitantsu,” ütles Simuna rahvamaja juhataja Auli Kadastik eile, ning lisas, et esineb ka kapell ning külas on naistantsurühm Laekverest ja segatantsurühm Muugast.
Ettevõtmine jätkus pärast kevade tervitamist väikese hommikukohvi ja lõbusa koosolemisega. Auli Kadastiku kinnitusel on aastaaegade tervitamine ja ärasaatmine saanud juba traditsiooniks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles