Tellijale
Arvamus ⟩ Maavarauuringute vajadustest – emotsioonideta
:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
4. juuli 2024, 13:12
/nginx/o/2024/07/04/16199440t1hec22.jpg)
Viimase paari kuu avalikud arutelud fosforiidi- ja fosforiidis sisalduvate lisaainete uuringute tegemise kohta on kantud suuresti emotsioonidest ja hirmudest. Niinimetatud fosforiidisõda on kahtlemata meie ajaloos laetud ja emotsionaalne sündmus, mis kannab ühe ajastu ja suhtumise märki. Küll aga pole mõistlik kunstlikult taasluua fosforiidisõjale omast fooni pelgalt tõsiasjaga, et meie maapõud sisaldab fosforiiti, mille ulatusest, võimalustest, kättesaadavusest ega rakendusest meil veel ülevaadet pole ja selle hirmu taustal ei saakski olema. Teadmine, mis meie maapõues toimub, on vajalik, ükskõik kas meie endi või järeltulevate põlvede jaoks.
Fosforiidisõja valguses kardeti eelkõige kahte: kümnete tuhandete võõrtööliste sissetoomist Nõukogude Liidu avarustest ning põhjavee võimalikku rikkumist. See hirm lõi olukorra, kus 30 aastat pole julgetud Eestis fosforiiti isegi mitte uurida, rääkimata omavalitsuste keelust fosforiidimaardlate peal olevatel aladel ettevõtlust arendada või elamuid rajada. Alles eelmisel aastal alustas Eesti geoloogiateenistus koostöös ülikoolidega laiendatud Aru-Lõuna alal põhjalikumaid uuringuid, mis peaks andma meile täpsemat infot, kas fosforiiti ja metalle on võimalik kaevandada selliselt, et see oleks nii majanduslikult otstarbekas kui ka põhjaveele ohutu. Puhta joogivee kättesaadavus on põhiõigus ja tuleb elutähtsa teenusena kohalikul omavalitsusel oma haldusterritooriumil elanikele tagada. Kuna mainitud ala jääb osalisel ka Viru-Nigula valla piiridesse, oleme arengul hoolikalt silma peal hoidnud. Oleme vallavalitsuses korduvalt kohtunud Eesti geoloogiateenistuse ekspertidega, osalenud seminaridel ja rahvakoosolekutel ning suhelnud kliimaministeeriumi inimestega. Selle tulemusena on tekkinud üsna selge arusaam, mida praegu tehakse ja mis toimub lähiaastatel.