Juunis ajakirjanduses alguse saanud aktiivne diskussioon lasterikaste perede teemal näitab selgelt, et need küsimused puudutavad meid kõiki vähem või rohkem. Oma seisukohti avaldasid muu hulgas nii poliitika kujundajad kui lasterikaste perede vanemad ning enam kui pooltel juhtudel räägiti rahvaloenduse tulemustest, laste arvu vähenemisest ning toimetulematusest.
Eestis loetakse lasterikkaks pere, kuhu kuulub vähemalt neli last. Lasterikkad pered, kui suurem laste arv välja arvata, ei erine aga oma struktuurilt oluliselt teistest lastega leibkondadest: tavaliselt on tegemist tuumikperega, kuhu kuuluvad mõlemad vanemad ja lapsed.
Eestis on suurperesid, kes tulevad oma igapäevaeluga kenasti toime, kuid leidub ka niisuguseid, kelle jaoks on väline toetus suureks abiks. Siinkohal ei vaja pered mitte alati rahalist abi, vaid tihtipeale tunnevad puudust hoopis muust – lapsed tahavad käia huviringides, pereliikmed soovivad vabal ajal üheskoos midagi toredat ette võtta ja nõnda edasi. Selleks et suurperede jaoks võimalused üles leida ning abivajajad ja -andjad omavahel kokku viia, tuleb appi Eesti Lasterikaste Perede Liit.
Eesti Lasterikaste Perede Liit on tegutsenud juba 16 aastat. Praegu koondab liit enda alla pered, kus kasvab neli ja enam last, kokku on nendes peredes ligi 5000 last.
Ajal, mil peredel tuleb ellujäämise nimel üha rohkem püksirihma pingutada ning kriitiliselt üle vaadata oma niigi vähesed võimalused, on kodanikuühiskonnal määrav roll. Näiteks tänavu vahendab Eesti Lasterikaste Perede Liit ühtekokku 667 tonni Euroopa Liidu toiduabi, olles üks suurimaid abijagajaid Eestis.