Koristuskampaania asemel tulevad mõttetalgud

Prügikoristustalgute «Teeme Ära 2008» logo.. Foto: Peeter Langovits.

Kui eelmisel aastal toimus üleeestiline koristuskampaania, siis tänavu korraldab sama algatusrühm mõttetalgud, kus on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa.

Kui eelmisel aastal oli prügikoristustalgute eesmärk saada Eestimaa puhtaks, siis tänavuse kampaaniaga soovitakse muuta elu Eestis mõnusamaks ja toimivamaks ning leida lahendused muredele, kasutades ära inimeste loomupärast koostöövõimet ja infotehnoloogia vahendeid.

Mõttetalgud ärgitavad aktiivsemalt osalema oma kogukonna toimetamistes, lööma kaasa külaelus ja eelkõige koguma kokku head ideed, kuid käsitlevad ka riigi tasandil olulisi teemasid.

"Me usume, et üle Eesti on väga palju häid mõtteid ning lahendusi, mis vajaksid laiemat tutvustamist ja elluviimist," on öelnud kampaania "Minu Eesti" koordinaator Eva Truuverk.

Eestis avab 1. mail uksed vähemalt 400 mõttekoda, kuhu on oodatud kõik inimesed elukutsest, haridusest, vanusest ja rahvusest sõltumata. Miinimumprogramm näeb ette, et 2500 elaniku peale või igas vallas on vähemalt üks mõttekoda.

Kampaania Lääne-Virumaa koordinaator Riho Kokk arvas, et eelkõige tulevad mõttekodades käsitlemisele need küsimused, mis on olulised just konkreetse paiga elanikele. "Oluline on, kuidas oma külas, oma kogukonnas hakkama saada, mida ette võtta, et elu paremaks muutuks," lausus Kokk.

Talgujuhid ja kojavanemad
Riho Koka sõnul sobivad mõttekojaks koolimajad, rahvamajad ja muud kohad, kus kohalikud inimesed armastavad koos käia.

Iga mõttekoja juurde on vaja kojavanemat, kelle roll on tagada ruumid, vajalik tehnika ja kutsuda kohalikke inimesi üles osalema.

"Kojavanem on kohalik kogukonna liider. Ta võib olla väga vabalt vallavanem, volikogu esimees, koolidirektor, mõne koori juht või lihtsalt külas või vallas aktiivne inimene," selgitas Riho Kokk.

Peale kojavanema kuulub mõttekoja juurde talgujuht, kes tuleb mõttekoja vanemale abiks mõttetalgut vedama.

"Mõttetalgujuht on piltlikult öeldes nagu pulmavanem. Koolitatud inimene, kes valdab avatud ruumi meetodit, mida talgutel kasutatakse," kõneles Kokk.

Saavad ise valida

Koordinaator selgitas, et avatud ruumi meetod tähendab seda, et inimesed moodustavad väikesed rühmad, neile antakse ette teemad, millel hakatakse arutlema. Rühmad tekivad vabatahtlikkuse alusel, inimesed kogunevad vastavalt sellele, milline teema neile huvi pakub.

Arutelud salvestatakse veebikaameratega ja neid saab internetis jälgida. Talgujuhid teevad leitud lahendustest kokkuvõtted, need edastatakse korraldajatele.

Nii moodustub lahenduste või heade mõtete andmepank, mis muutub internetis kõikidele kättesaadavaks.

Riho Kokk julgustab Lääne-Virumaa aktiivseid inimesi, kes on valmis olema kojavanemad või mõttetalgujuhid, ühendust võtma.

"Lõppeesmärk on aktiivseid inimesi innustada. Kui on neid, kes soovivad mõttetalguid korraldada, siis need inimesed koolitatakse välja, vaja on endast märku anda ja nimi kirja panna," rääkis ta.

Koordinaatori sõnul on praeguseks aktiivsust üles näidanud inimesed Sõmeru, Rakvere, Laekvere ja Tamsalu vallast. "Sealt on juba väga kindlad inimesed kirjas, kes tahavad olla mõttekoja vanemad," ütles ta.