Keskkonnaamet on algatanud Mädapea tammiku maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamise. Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse siinolevaid loodusväärtusi, nende kaitset praegu ja tulevikus.
Mädapea tammiku kaitseala – fennoskandia puisniit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsekorralduskavva pannakse kõik plaanitavad tegevused tähtsuse järjekorras kirja ja sellest saab tööplaan aastateks 2013-2022. Sellesse on sisse kirjutatud miljööväärtuslike alade säilitamine, loodusvarade uurimine ja see, millises suunas jätkub siin riiklik seire. Koostatakse tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise korraldamise aja ja maksumusega.
Kaitsekorralduskava koostaja on Mari Raidla konsultatsioonifirmast Consultare OÜ. Kava koostamise käigus toimus Rakveres kahel korral nn avalikkuse kaasamise koosolek, viimane neist augusti lõpul. Kohale oodati maaomanikke, kohalikke elanikke, ettevõtjaid ja teisi asjast huvitatuid. Teisel korral kogunes laua ümber kümmekond inimest.
71,71 hektari suurune Mädapea tammiku maastikukaitseala on põhiosas olnud kaitse all juba alates 1958. aastast. Mädapea tammik on hea näide endisest ulatuslikust tammepuisniidust, kus puude keskmine vanus on umbes 250 aastat. Samas leidub ka puid, mille vanus küündib vähemalt 350 aastani. Suurim tamm on üle 20 m kõrge ja selle ümbermõõt üle 4 meetri.
Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Väärtuslikest kooslustest leidub alal esinduslikke puisniite ja puiskarjamaid, lisaks kõrge looduskaitselise väärtusega vanu laialehiseid metsi, mis on tekkinud puisniitude kinnikasvamise tulemusel. Kaitseala loodus-, maastiku- ja esteetiliste väärtuste säilimiseks on vajalik niitude ja karjamaade järjepidev hooldamine. Kaitseala loomise eesmärk on ka karstide kaitse ja tutvustamine.
Mädapea tammik on nii elupaiga- kui liigikaitseala. Kaitseväärtuste koondtabelis on näiteks kõre, kaks liiki käpalisi, niidu kuremõõk. Lisaks on kaitsealalt leitud III kaitsekategooria taimeliike ning 59 liiki samblikke.
Haruldaste seeneliikide poolest on Mädapea tammik üks omapärasemaid ja mitmekesisemaid Eestis. Siin kasvab väga haruldasi ja vaid tammikutele iseloomulikke seeni. Need seened kasvavad nii surnud kui elusatel puudel ja kändudel.
Koosolekul arvati, et Mädapea tammedega puisniidu nautimiseks võiks maantee serva ehitada väikse, paari auto suuruse “tasku” – maantee on siin kitsas ja kurviline ning juhuslik peatuja jääb teistele liiklejatele jalgu. Kes ei tahaks näha fennoskandia tüüpi puisniitu! Heaks eeskujuks toodi parkla ja infotahvli asjalik paigaldus Porkuni lahingupaigaga tutvujatele.
Kava näeb ette kariloomade suurimaks koormuseks ühe loomühiku (veis) hektari kohta. Praegu taolist ohtu ei nähta, kuid meenutatakse siin suurt kolhoosiaegset karja, mis ülekarjatamisega osale tammedele koguni saatuslikuks sai.
Arutleti, kas ei peaks teeline nägema ka üliharuldast Euroopa I kategooria kaitsealust seent? Kobartoriku Grifola frondosa määras 2008. aastal meie seenevana Erast Parmasto. Teadupärast on selliste kõrge kaitsekategooriaga objektide lausvaatamine keskkonnaministri määrusega juba 2004. aastast alates keelatud. Euronõue seegi.
Koosolekul visati teemaks kenitlev soov, et panna üles seeneharulduseni juhatavad viidad. Ettepanek esitati, irriteerivana – ju teadis ka küsija, et variant “ta juurde iialgi ei rohtu rahva tee” saab millisele tahes kaitsealusele eluohtlikuks.
Loodusteaduslikke uurimusi jätkatakse, näiteks samblaid pole siin seni üldse määratud.
Linnustik? Ehk on Lätist sisserännet alustanud tamme-kirjurähn omaks võtnud ka Mädapea tammiku? Sagadis olevat teda juba nähtud.
Et puisniit oma palet ei kaotaks, kinni ei kasvaks, tuleb eeskirjade kohaselt seda aastas korra niita. Riik annab hooldustoetust. Kaitsekorralduskavas pannakse kirja, mida kaitsta ja millised on tegevused, mis järgneval kümnel aastal on siin vajalikud. Kui keegi tahab kirjutada projekti, saab ta valida siit oluliste teemadena kirja pandud teemade seast.
Selle kavaga saab tutvuda Consultare OÜ kodulehel rubriigis “teated”. Kaasamõtlejate ettepanekuid võtab lisaks nimetatud konsultatsioonifirmale vastu ka keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Riina Kotter.
Kava valmib lõplikult 30. novembriks k.a.
Arutluskoosolek oli töine ja asjalik ning meeldiv oli tõdeda: meil hoolitakse loodusest, oma suurimast väärtusest, ja muretsetakse ta pärast.