Kunda tsemenditehas tõmbab tootmist koomale

Tootmismahu vähenemisega jääb harvemaks ka Kunda tsemenditehasest toodanguga väljuv transport. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Rasked ajad ehitusturul on tõmmanud koomale ka Kunda Nordic Tsemendi majandustegevuse ja praegu töötab ettevõtte kolmest kasutuses olevast klinkritootmise pöördahjust ainult üks.

Kunda Nordic Tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein rääkis, et tsemendivajadus Eesti ehitusturul on vähenenud ligi kolm korda. "1. märtsist seiskasime 4. pöördahju. Päevas tootis ahi tsemendi valmistamisel kasutatavat klinkrit 1100 tonni," sõnas Einstein.

Majanduslanguse aega on kasutanud ettevõte klinkriahju­de remondiks. "Nüüd on tööval­mis 2. pöördahi. 1. aprillil seis­kame praegu töötava 3. ahju ja viime tootmise 2. ahju, mis on remonditud," selgitas Einstein. 3. pöördahi kavatsetakse seisma jätta aasta lõpuni.

"Ettevõttele tähendab töömahtude vähendamine ka kaad­ri koomaletõmbamist. Firmas töötavast 280 inimesest saadame pensioniealised vanaduspuhkusele ja toimuvad ka väiksemad koondamised," kommenteeris Eins­tein. Ettevõttes jälgitakse turuolukorda ja ehituses nõudluse suurenemise korral hakatakse klinkrit tootma taas kahe ahjuga.

Kunda Nordic Tsemendi jaoks olid lisaks koduturule seni olulised Venemaa, Läti ja Põhjamaade tsemenditurg. Nüüd on need turud kokku kuivanud. "Praeguses maailma keerulises ma­jandusolu­korras suurendame eksporti Aafrikasse ja Brasiiliasse, kus klinkri järele on nõudmine," rääkis Einstein.

Kui 2008. aastal toodeti tsementi 800 000 tonni, siis tänavu tuleb seda tehasest kolmandiku võrra vähem ja suur osa sellest läheb eksporti. Nõudluse järsk vähenemine on langetanud tublisti ka tsemendi hinda.

Kunda Nordic Tsemendi 4. pöördahju seiskumine oli löök ka Sõmeru valla eelarvele. "Valla eelarvesse jääb laekumata 1,6 miljonit krooni ressursimaksu," rääkis vallavanem Peep Vassiljev.

Ligi 80 miljoni krooni suuruse valla eelarve juures on see märkimisväärne raha.
Kunda Nor­dic Tsement kasutab toorainena Lõuna-Aru paekarjääri tsemendi- ja ehitus­lubjakivi ja Ub­ja põlevkivikarjääri põlevkivi.

"Kuna Sõmeru valla territooriumil kaevandatakse mitut maavara, siis riiklikust toetusfondist Sõmeru vald sentigi ei saa ja ressursimaksu laekumisel on meie valla eelarves oluline osa," kommenteeris vallavanem Peep Vassiljev.