“Millisest lasteaiast teie olete?” küsitakse lasteaiaõpetajate koolitusel Kaia Ivaineni käest. “Tapa Pisipõnn,” vastab ta. Ja näeb, kuidas kolleegide näod hirmunult kõveraks keeravad. See pole kaugeltki ainus kord.
Tapa nimi ei tapa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt manavad pedagoogid ette karmi vaatepildi, mida Tapa nimetamine selles kontekstis esile kergitas. Kuidagi harjumatult ja ebameeldivaid assotsiatsioone ning ebamugavust tekitavalt mõjub see nimeühend neile igatahes. Kaia Ivaineni sõnul peab väljaspool Tapat alati jälgima, et välja saaks öeldud täisnimi Tapa lasteaed Pisipõnn. Koduses Tapa linnas ei häiri lühendatud variant küll kedagi, sest siin on sellega harjutud.
“Meil on ilus väike armas linnake. Nimi võiks ju olla natuke pehmem ja sõbralikum, aga eks see ole ajalugu,” tõdes Ivainen.
Päris kindlasti on Tapa nimi nii linnale kui vallale läbi aegade kuulsust toonud. Rahvasuus liigub järjest uutele põlvkondadele anekdootlik lugu ajalehtedest Tapa Kommunist ja Tapa Edasi. Vahepeal oli sotsiaalvõrgustikes suisa kohustuslik üles riputada foto Tapa-Loobu ristis teeviida taustal - et kas siis tappa või loobuda, valik on sinu!
16 aastat Tapa Jakobi kogudust juhatanud kirikuõpetaja ja Tapa volikogu kauaaegne esimees Algur Kaerma, kes nüüd on juba aastaid Paides Püha Risti koguduse õpetaja, vedas Tapa nime muutmist enne seda, kui Tapa linn ning Lehtse ja Saksi vald omavahel 2005. aastal ühinesid.
Kaerma kinnitusel tema elukohavahetus sellest küll tingitud ei ole, et Tapa nimi omal ajal muutmata jäi. Tollase nimevahetuse tagamaad talle enam väga täpselt ei meenugi.
“Mäletan, et millenniumivahetuse taust oli sellel ka, aga nüüd oleme juba 12 aastat uues aastatuhandes elanud ja midagi pole juhtunud,” tõdes Kaerma.
Uue loodava omavalitsuse nimekonkursil 2004. aastal osales kokku 17 inimest ning pakuti 37 võimalikku nime. Üks esimesi pakutud variante oli Loppekunna vald, Lopekunna vald või Lõppekunna vald. Põhjenduseks oli, et üks neist variantidest oleks kõige sobilikum, kui lähtuda ajaloolisest tagasivaatest. Samas ei puudutaks erapooletu nimi ühegi senise valla inimest.
Pakutud oli ka Salepa vald ja Saleta vald (tuletatud ühinenud omavalitsuste silpidest Saksi, Lehtse, Tapa). Kahel korral oli eelistatud nimena Tapa valda, kuna Tapa nimi on tuntud kogu Eestis.
Nimevariantideks olid veel Tapsi vald, Kõrve-Tapsi vald, sest osa loodavast vallast jääks Kõrvemaale ja võetaks kasutusele endise Tapsi küla nimi; Kõrve-Viru vald, sest Tapa linn, Saksi vald ja Ridaküla küla on Virumaa osad; Kõrve-Valgejõe vald ning Valgejõe vald. Üks nimedest oli Tapa Linnovald põhjendusega, et kogu see piirkond on linnulennult hästi näha.
Loodava valla nimeks oli pakutud ka Sanglepa vald selgitusega, et suurel hulgal ümbritseb Tapa linna ja selle lähiümbrust mets, kus on ülekaalus kuused ja lepad ja kus esineb sangleppa.
Üks Järvamaa elanik on esitanud koguni seitse varianti: Kõrvekunna suurvald, Kõrvekunna ühisvald, Kõrvekunna keskvald, Tapa keskvald, Tapa ühisvald, Tapa suurvald, Tapsi ühisvald. Enamiku pakutavate nimede põhjenduseks oli Tapa piirkonna asumine kolme maakonna – Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa – kokkupuute alas. Ettepanekute seas oli uus omavalitsus nimega Tapa ühisvald. Samalt pakkujalt tulid veel võimalikud nimed nagu Ühistapa, Ühendtapa, Kogutapa vald. Aga samuti Sakale Tapa vald (tuletatud ühinevate valdade nimede esisilpidest). Tehti ettepanekuid anda nimeks Tapsale vald, Tapvere vald, Tasase vald, Tapastu vald, Tasaleri vald ning Tapamaa vald. Viimase ettepaneku põhjenduseks on nime arusaadavus haldusterritooriumi paiknemisest ja asukohast. Selgituseks veel see, et kui on olemas näiteks Pärnumaa ja Jõgevamaa – miks mitte Tapamaa?
Nimetatud Tapsi varianti peab sobilikuks nimeks ka Liivi Ivainen. “Tapsi linna lasteaed Pisipõnn. Väga lapsesõbralik nimi,” märkis Ivainen. “Ja Tapsi vallavalitsuski ei kõla ju halvasti,” lisas ta. Või nimetaks hoopis lasteaia ümber - Tipa-Tapaks. Või Tapa Pisik?
“Oma nimega oleme väga rahul. Ei, seda me kindlasti muuta ei tahaks,” kinnitas Ivainen.
Praegu pensionipõlve pidav Tapa muuseumi asutaja ja endine juhataja Harri Allandi on kategooriliselt Tapsi nime vastu. Kunagi üks tuntumaid keeleteadlasi Henn Saari oli talle rääkinud, et Tapsi on Tapa saksakeelne nimi ja seetõttu ei sobi uueks nimeks. Tapa on tema sõnul sõnast “tapma” tuletatud küll. Legendid räägivad, et Liivi sõja ajal olnud sealkandis suur ja verine lahing, mistõttu Tapa küla oma nime sai. Esmakordselt on Tapa küla mainitud Akadeemilise Ajalooseltsi ja professor Eiseni kirjades 1482. aastal. Dokumentides esineb nimi mitmel kujul: Tappes, Tappus, Tappas. Tapa küla asus Tapa mõisa pargist edelas, Tapa–Ambla–Paide maantee ääres, praegusest Tapa linnast 3,5 kilomeetri kaugusel.
“Keegi ei mõtle enam tapmisele Tapa nime kuuldes. Tapa nimi peaks edasi jääma nii linnale kui vallale. Linna nime ei saa kindlasti muuta. See on absurd. Nagunii öeldaks Tapa,” väitis Allandi.
Kui teoks peaks saama Tapa ja Ambla valla liitumine, siis ühinenud vald kataks kunagise Ambla kihelkonna alad. “Tagasi ajalukku. Mul suht ükspuha, kas ühinenud valla nimeks saab Tapa või Ambla vald. Linna nime mina ei puutuks,” leidis ka Tapa vallavanem Alari Kirt. “Kellel on väga mustad mõtted peas, eks see mõtleb mustemalt. Ehk on atraktiivsemgi ja panebki vahel tõsiste teemade üle mõtlema. Ja antireklaam on samuti reklaam,” lisas Kirt.
Tapa vallavolikogu esimehe erubrigaadikindral Urmas Roosimägi sõnul tuleks nime võimaliku muutmise teemal küsida rahva arvamust. Kõigepealt seda, kas on üldse mõtet ja vajadust muuta. Ja kui tulemuseks on, et rahvas soovib uut nime, siis tuleks kuulutada välja nimekonkurss. Kaitseväega sobib Roosimäe hinnangul Tapa nimi väga hästi. Hiljuti viis ta läbi koolitust Ukraina sõduritele, kes küsisid, mida Tapa nimi tähendab. “Ubi bljäd!,” vastas neile Roosimägi ... ja sõdurid naersid südamest.