Võsu keskväljaku ümberkavandamise plaaniga seoses on Vihula vallavalitsus algatanud ka maadevahetuse, mis konkreetselt puudutab ühte maaomanikku.
Võsut ootab ees maadevahetus
16. aprill 2009, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihula vald on teinud esimesed sammud Võsu keskväljaku ümberkujundamiseks, see toob aga ühele sealsele maaomanikule kaasa maadevahetuse, teise kinnistu omanikega peetakse läbirääkimisi servituudi seadmiseks kõnnitee tarbeks.
Vihula vallavanem Priit Pramann on varem öelnud, et põhiline, mille planeering lahendab, on ajalooliselt tekkinud olukord, et omavalitsus on asfalteerinud eramaa ja seda eramaad omavoliliselt kasutanud.
Vahetamine igati loogiline
Maadevahetuse küsimusega seoses on Vihula valla ehitus- ja planeerimisnõuniku Erik Keskküla sõnul pöördutud ka keskkonnaministri poole, saamaks luba Mere tänav 59 ja 59a ümberkruntimiseks.
4. jaanuaril 2009 andiski keskkonnaministeerium vastavasisulise nõusoleku, leides, et nimetatud maaüksuse jagamine ja vahetamine on vajalik ning põhjendatud kohaliku liikluse korraldamiseks ja asula keskosa paremaks kasutamiseks, rääkis Keskküla.
"Tänaseks oleme Mere 65 omanikega jõudnud nii kaugele, et praegu käib läbirääkimine, et krundile rajada kõnnitee, mille laius on maksimaalselt üks meeter. Lõplik vastus on nende käest tulemata," selgitas ta.
Jalakäijatele kõnnitee
Priit Pramanni sõnul on Mere 65 krundil kaks omanikku, kellest üks on väliseestlane.
Mõlemaga on vald nii kirjavahetust pidanud kui ka eelmisel nädalal ühise laua taga eskiisi üle vaadanud ja tõenäosus kokkulepe saavutada on suur.
"Omanikud on näidanud koostöötahet ja valmidust kõnnitee rajamiseks," ütles vallavanem.
Mere tänav 59 krundi omanik Georg Merilo leidis, et maid vahetada on täiesti loogiline, sest praegu on olukord, et pool Võsu bussijaama asfalteeritud parklast kuulub tema maja juurde ja krunt, kus oli Võsu vana maleklubi, kuulub vallale.
"See oleks ebanormaalne, kui ma poolele bussijaama parklale tõmbaksin aia ette, nagu on talitatud poe kõrval asuval maatükil," lausus Merilo.
Sellel eesmärgil, et Mere tänavast saaks jalakäijate jaoks füüsiliselt eraldatud ala, on ta nõus oma maatüki arvelt tänava laiendamisega.
Sama planeeringuga lahendatakse ära ka Mere 59 abihoonete ehitusõigus, et ei peaks ühele maatükile eraldi planeeringut tegema hakkama.