Kevadel algab Eesti jõgedes inimtekkeliste kalade rändetakistuste kõrvaldamine, milleks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusraha kokku 300 miljonit krooni.
Kevadel algab kalade rändetakistuste kõrvaldamine jõgedes
31. august 2009, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi projektide büroo spetsialist Tiia Pedusaar ütles BNS-ile, et vooluveekogude projekti raames on maa- ja paisuomanikega lepingud suures osas sõlmitud.
"Investeerigute kava on valitsusse kinnitamiseks saadetud, peale mida saab need projektid esitada keskkonnainvesteeringute keskusele rahastamiseks," lisas Pedusaar.
Esimeste riigihangete väljakuulutamine võib toimuda käesoleva aasta jooksul, reaalne ehitustegevus algab järgmise aasta kevadel.
Seni pole ministeerium kokkuleppele jõudnud veel kuue paisuomanikuga Valgejõel, Kunda ja Vasalemma jõel.
Mustoja jõel Vihula alumisel paisul, Loobu jõel Loobu paisul ja Kasari jõel Laastre paisul saadi kokkuleppele kõigi paisu- või maaomanikega.
Pärnu, Pirita ja Õhne jõel sõlmiti lepingud osade paisude omanikega. Pärnu jõel sai riik kokkuleppele Türi, Särevere ja Kurgja paisuomanikega, kokkulepet pole Sindi paisu osas.
Pirita jõel on kokkulepe Loo ja Paritõkke paisuomanikega, Õhne jõel Tõrva paisuomanikuga.
Ühtekuuluvusfondi 2007-2013 perioodi vahenditest toetatakse 300 miljoni krooniga vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamist.
See tähendab muu hulgas kokku kümnel jõel paikneva 35 paisu muutmist kaladele läbipääsetavaks.
Kaladele läbipääsu avamisel või selle parandamisel antakse toetust kalade sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimisele ning uute rajamisele, kaldapuistu mosaiiksuse kujundamisele ja jõkke varisenud puude eemaldamisele, koprapaisude likvideerimisele, setete eemaldamisele voolusängist koos settebasseinide rajamisega, kariloomade jootmiskohtade rajamisele, truupide ja sildade ehitamisele või rekonstrueerimisele, paisude likvideerimisele, soodisuudmete avamisele.
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2009 kuni 31. augustini 2015.
Riik on varem siirdekalade elupaikadena tuntud mitmete jõgede ökoloogilise seisundi parandamiseks läbi viinud keskkonnamõju hindamised (KMH).
Keskkonnaeksperdid on suures osas soovitanud jõgedest inimtekkeliste tammide eemaldamist ja looduslike vooluveesängide taastamist, aga samuti kalatreppide rajamist.
Samas on paisuomanikest eraisikud ja ettevõtted riigi ja Euroopa Liidu kavale tammid lammutada vastuseisu avaldanud. Osade tammide puhul on ettevõtjate ja eraisikute eesmärk toota niinimetatud rohelist energiat.