Kristel Kitsing: Väike-Maarjas edeneb naiskodukaitse

, Naiskodukaitse Viru ringkonna PR-juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristel Kitsing.
Kristel Kitsing. Foto: Erakogu

Naiskodukaitse Viru ringkond taasasutab Väike-Maarja jaoskonna, mis oli Virumaal kunagi esimeste seas tegevust alustanud jaoskondi - Viru ringkond asutati 10. juunil 1925 ning Väike-Maarja jaoskond sama aasta novembris.


Peale Viru ringkonna, mis taasasutati 4. detsembril 1997. aastal, tegutsevad Lääne-Virumaal Rakvere ja Tapa jaoskond. Pikka aega on taasasutada püütud Väike-Maarja jaoskonda ning nüüd on jaoskonna jagu naisi koos.



Isamaaline kasvatus


Väike-Maarja jaoskond võimaldaks oma piirkonnas koos kaitseliidu ja noorteorganisatsioonidega edendada riigikaitselist tegevust ja isamaalist kasvatust.



Riigikaitseõpetust on küll koolides valikainena pakutud alates 1997. aastast, ent peale faktide teadmise on oluline, et inimesed mõistaksid oma kohta ühiskonnas, usaldaksid riiki ning oleksid ka ise valmis aktiivselt kaasa aitama riigi arengule.



Riigikaitse on auasi ja oluline osa isamaalisest kasvatusest, mis algab kodust, jätkub koolis ja töökohas. Tähtis on, et kõik lülid selles kasvatuses toimiksid.



Naiskodukaitse ellukutsumisel 1927. aastal oli paljuski eeskujuks Soomes juba populaarsust kogunud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse kaitseliidu (Suojeluskunta) toetuseks.



Enne Teist maailmasõda kuulus naiskodukaitse ridadesse pea 17 000 naist üle Eesti ning see oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon.



Naiskodukaitsesse kuuluda oli ühiskonnas ehk seltskonnas, nagu tol ajal öeldi, prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Liikmeskonna enamiku moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised, nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Praegu teeb naiskodukaitse väliskoostööd Soome, Rootsi ja Norra riigikaitset toetavate naisorganisatsioonidega.



Soome endisaegsete lotta'de mantlipärijaga (Lottape­rinne­liitto) on sidemed piirdunud viisakusvisiitidega mõlemale poole Läänemerd ja tähtpäevadel meelespidamisega. Sisekoostööd teeb naiskodukaitse Eesti NATO ühinguga, Erna Seltsiga, Eesti politsei naisühendusega, kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonidega. Ühtlasi on naiskodukaitse Eesti naisteühenduste ümarlaua (ENÜ) liige.



Praegu on naiskodukaitsel üle 1200 tegevliikme ja organisatsiooni liikmeskond on läbilõige kogu Eesti naistest. Siin on nii verinoori gümnaasiumiõpilasi kui ka keskealisi karjäärinaisi, samuti kuldses vanaemavanuses naisi. Siin on neid, kellele meeldib näoli mudas roomata ja laskmas käia, aga neidki, kes relva pelgavad ja parema meelega esmaabi annavad või teisi koolitavad, supikulpi liigutavad või kodutütreid kantseldavad.



Naiskodukaitses on väga palju ja väga erinevaid võimalusi ennast isamaa hüvanguks rakendada ja sealjuures ka ise areneda. On kõrvu jäänud lauseid, et naiskodukaitsjad on need kokkajad, kaitseliitlaste naised jms. Järelikult tuleks meil rohkem teha teavitustööd! Meie iga sõna ning tegu avaldavad mõju. Isegi kui vaikime, on sellel mõju. Seepärast on väga oluline, kuidas käitume, kelle eeskuju järgime igapäevases elus.



Mõtlen, et nüüdseks on möödas need ajad, kui innustamine toimus massiliselt Lenini-sarnase juhi poolt. Tänapäeval vajame tundetarkust ning võimet innustus inimese enese seest välja meelitada, mitte seda talle kuidagi peale suruda.



Tasub meeles pidada, et inimesed on alati motiveeritud ning kui käitume oskuslikult, suudame luua õhkkonna, kus inimese sisemine motivatsioon võimendub meile soodsas suunas.



Enamasti pole vaja teha positiivsete muutuste saavutamiseks kaelamurdvaid trikke, piisab tavamõistusele omasest siirusest ja soovist inimest maksimaalselt mõista.



Vahel küsin endalt, missugused on õnnelikud mälestused. Kas kingitused, koolide lõpetamised, armumised, lapse sünd, kaunid peod, tööedu ...?



Kindlasti pole need halvad-ilmetud mälestused.



Vastupidi. Olen põline tartlane ja minu naiskodukaitse Tartu ringkonnas veedetud ajast jäävad meelde naised, kes saavad kõigega virisemata hakkama. Viru ringkonna ridades olen tegutsenud aastakese.



Naiskodukaitse organisatsioon kannab endas neid väärtusi, mida minagi õigeks pean. Meie ümber siin elus on nii palju õelust ja kadedust ning valesid väärtushinnanguid, et algul sõsarate keskel olles, tundus mulle täiesti uskumatu leida nii abivalmeid ja teotahtelisi naisi.



Eesmärgid

Naiskodukaitse suurimaks eesmärgiks kahe järgmise aasta jooksul on kasvatada liikmeskonda ja tutvustada oma tegevust avalikkusele senisest enam.



Väike-Maarjas tegutseb rühm kaitseliitlasi nooremleitnant Ants Rikbergi juhtimisel ja noorteorganisatsioonid töötavad naiskodukaitsja ning noortejuhi Silvi Aasumetsa eestvedamisel.



Loodava Väike-Maarja jaoskonna eesmärgiks on koondada Simuna, Tamsalu, Rakke, Laekvere ja muude Väike-Maarjat ümbritsevate paikade isamaalised ja teotahtelised Eesti naiskodanikud.



Kuna põhikirja järgi on naiskodukaitse peamisi ülesandeid toetada kaitseliitu, siis sellest lähtub ka suur osa organisatsiooni tegevusest.



Oleme jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, nagu side ja staap, esmaabi, toitlustamine, formeerimine, avalikud suhted, millel saame ka erialast väljaõpet.



Naiskodukaitse pakub võimalust tegevuse kaudu panustada oma riiki ning edasi kanda eestlust.



Peale selle võimaldab organisatsiooni kuulumine tuua vaheldust argipäeva. Pakutakse head väljaõpet, mõnusat füüsilist koormust ja palju praktilisi teadmisi.



Õpetatakse välitoitlustamist, sõdurioskusi, sidepidamist ja staabitöö korraldust, rivilisi oskusi, esmaabi andmist, kriisiabi, pääste- ja otsimistehnikaid, juhtimist, formeerimist (sõjaaja eriala) jm. Läbida saab mitmesuguseid kursusi, nagu avaliku esinemise ja juhtimiskursused, koolitaja-, eriala- ja täienduskursused. Paljude naiskodukaitsjate kogemus ütleb, et õpitud oskusi läheb vaja ka eraelus.



Naiskodukaitse Viru ringkond ootab just sind, isamaaliste väärtushinnangutega ja riigikaitsesse oma panust anda sooviv vähemalt 17aastane naissoost Eesti kodanik.


Avasta enda jaoks uus elu, uued võimalused, uued sõbrad ja väljakutsed!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles