Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Autähis toob kokku eesti ja vene õpetaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kaido Kreintaal. | FOTO: Meelis Meilbaum
Eesti õpetaja autähise makett. | FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal rõõmustab, et mõttest teha kooli juurde Jaagu sammas on välja kasvanud nii eesti kui vene keeles õpetava õpetaja autähise idee.


Kevadel käis Haljala gümnaasium välja õpetaja autähise idee, nüüd olete mõtetega jõudnud sinnamaale, et oleks õige kaasata ka vene koolid.

See mõte tuli Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsilt.
Meie õpetaja Egon Mets on selle juhatuse liige.
Kui ta tutvustas autähise mõtet, meeldis see sealsetele inimestele väga, aga nad ütlesid meile omakorda: "Keskenduge Virumaale!"

Arutades ettepanekut toetuda eelkõige Virumaale, saime aru, et Virumaa tähendab ka venekeelset elanikkonda ja nendeni on kõige õigem jõuda õpetajate kaudu.
Ehk oleks see hea võimalus rääkida eesti koolist ja selle ajaloost vene keeles õpetavate õpetajatega. See on üks väljakutse.

Päris suur väljakutse.

Jah. Et nad oleks nõus mõtte vastu võtma ja sellega tegelema. Ega see sellega teiste jaoks ära kao, see jääb ikka kogu Eesti jaoks oluliseks.

Meil juba oli üks selleteemaline kohtumine Kohtla-Järve kaabel­tele­vi­sooni jaoks, kus me Urmas Tammega seda mõtet tutvustasime.

Inimesed, kel­­lega me keva­del selle ideega tööd alustasime, on jäänud. Mõte on hästi omaseks muutunud.

Kas tagasisidet veel ei ole? Kuidas suhtuvad sellesse vene keeles õpetavad õpetajad? Või milliseid emotsioone tekitab see n-ö eesti õpetajale? Et mis siis nüüd ...

Täpselt, eks nii võibki minna. Aga siin ongi oluline dialoogikoht.

Eesti kool algas Rootsi ajal. Rootsi kuninga juures käis kaks poissi: Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, tõestamaks, et eesti poisid on võimelised õppima ja teisigi õpetama.

Eesti kooli ajaloost ja õpetamise ajaloost on vaja rääkida. See, et meil on 300 aastat õpetatud ja kirjatarkust jagatud, on paljudele üllatus.

Aga kui me sellest ei räägi ja mööda vaatame, siis jätame midagi tegemata.

Ma usun, et see on üks võimalus nendega rääkida.
Ühelt poolt on see siis autähis tehtule, aga teisalt uue dialoogi algus.

Ega see autähise valmimisega ei lõppe. Siit võiks tekkida edaspidigi mingi väljund. Võimalik, et tulevikus seonduvad sellega konverentsid, fond, selts. Me ei tea seda veel.

Te loodate, et kogu raha tähise ehitamiseks tuleb inimestelt.

Loodame, hirmsasti loodame. Usk on selleks olemas, et tuleb. Me ei ole esmalt hakanud rahast rääkima, vaid õpetajast.

Kutsunud kirjutama lugusid õpetajast ja toonud õpetaja ehk rohkem pildile.

Nii palju, kui seda teemat on enam lahti räägitud, on inimesed selle mõttega kaasa tulnud.

Kui jänni jääme, siis on loota toetust ka organisatsioonidelt.

Kas lugusid on maavalitsusse juba laekunud?

On tulnud õpilaste enda lugusid, on saadetud uurimistöid ja ka täiskasvanute lugusid.

Meie oma koduleht on veel tulemas, kuid sinna saavad need kindlasti üles.

Sinna pannakse üles ka toetajate nimed, soovime üles panna ka aasta õpetajate nimed.

Toetajatega on veel mõtteid.

Õpilasesindused saavad reedel Haljalas kokku. Küllap tuleb ka neilt endalt ideid, aga praegu on mõte ühest märgist, mida õpilased saaks müüa, et nii kaasa aidata autähise loomisele.

Avalikkuse ette tuli idee aprillis, kooli sünnipäeval.
Sellest ajast alates on õpetaja au­samba mõ­te vä­­ga tei­­seks läinud.


Alguses oli plaanis teha Jaagule ausammas, aga kogu aeg tuli ideid juurde ja sündis mõte Eesti õpetaja autähisest. Mõte elab oma elu, meil tuleb sellega kaasa minna ja seda suunata.

Praegu uurite seda, palju sammas võib maksma minna.


Praegu ootame hinnapak­kumisi - palju läheb maksma autähise ümber oleva platsi ehitus ning autähis ise, mille karkass on metallist.


Me ise oleme arvestanud, et äkki 300 000 krooni. Aga täpselt ei tea.

Aga kas vormilt on see valmis?


Jah, sellel on kõik sümbolid olemas, mis kooliga seonduvad. Aabitsakukk, tahvel, peegel kui õpetaja, kes peegeldab teadmisi õpilasele ja annab tagasisidet. Peegel enda vaatamiseks.

Mõned kirjad on muidugi puudu.

Ehk nendest õpetajate-lugudest leiame väikseid lausejuppe, mis tulevad tahvlipindadele. Igaühel on võimalik saada oma lause tahvlile.

Minul on usku, mul on tõsiselt usku, et see võiks olla üks asi, mis inimesi ühendab.

INFO

*Käesoleva aasta kevadel algatas Haljala gümnaasium mõtte püstitada Haljalasse ausammas Eesti õpetajale.

*Tähisega tegeleb toimkond, kuhu kuulub esindajaid Haljala vallast, Haljala gümnaasiumist, Lääne-Viru maavalitsusest.

*Avatud on ka konto, kuhu saab teha annetusi autähise loomiseks: 10220019957011, Haljala vallavalitsus, märksõna “õpetaja”.

*Lääne-Viru maavalitsus on kutsunud üles panema kirja lugusid õpetajatest. Lugusid oodatakse 24. veebruarini Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnas (Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere; e-post: opetajalugu@l-virumv.ee).

Tagasi üles