Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Põhja-Eesti pankrannik pürgib UNESCO maailmapärandiks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Virumaalase jaoks piirdub pankrannik enamasti Toila ja Ontikaga, kuid võimsa rannikuklindi leiab ka Pakri saarelt. | FOTO: Internet

Keskkonnaministeerium tahab teha uue esildise pankranniku kandmiseks maailmapärandi nimistusse.

8.-16. juulini toimub Vilniuses UNESCO maailmapärandi komitee istung, kus arutatakse ka uute objektide kandmist maailmapärandi nimistusse. Eestist esitatud Balti klindi ehk Põhja-Eesti pankranniku kandidatuur arutlusele ei tule, sest eelinfona saadud hinnangu kohaselt seda suure tõenäosusega heaks ei kiidetaks.

Eitava hinnangu saanud objekti uuesti kandideerima esitada ei saa. Seetõttu otsustas keskkonnaministeerium pankranniku maailmapärandi nimekirja kandmise esildise tagasi võtta.

Tuleb uus taotlus

“Koos geoloogidega otsustasime esildise selleks tagasi võtta, et tulevikus oleks võimalus seda uuesti esitada. Kuid siis peame kogu argumentatsiooni teistel alustel üles ehitama ning koostama uue ja mitmekülgsema sisuga taotluse,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv.

Maailmapärandi nimekirja kandideerima esitati Balti klindi kaheksa silmapaistvamat ja riikliku kaitse all olevat pangalõiku: Osmussaare, Pakri, Türisalu, Ülgase, Tsitre-Muuksi, Ontika, Päite ja Udria pank. Esildis nimekirja esitamiseks valmis möödunud aastal keskkonnaministeeriumi, TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogiakeskuse koostöös.

“Esildis oli üles ehitatud ühele kriteeriumile - rõhutati Balti klinti kui Maa ajalugu kajastavat silmapaistvat geoloogilist objekti,” ütles Sinijärv.

“Kuid UNESCOt nõustava Ülemaailmse Looduskaitseorganisatsiooni IUCN antud hinnang sellele kandidatuurile oli lühidalt järgmine: Balti klint on küll huvipakkuv ja oluline geoloogiline objekt, kuid selle tähtsus on regionaalne, seda ei saa nimetada unikaalseks maailma mastaabis,” lisas Sinijärv.

TTÜ Geoloogia Instituudi teaduri Olle Hintsi arvates jäi Balti klint maailmapärandi nimekirjast välja just seetõttu, et sinna on juba kantud Gros Morne rahvuspark Kanadas, kus paljanduvad sama vanusega kivimid ning mitu mastaapset astangut.

Unikaalsus mitmekülgsuses

Suure tõenäosusega esitatakse klint uuesti maailmapärandi nimekirja teistsuguste kriteeriumide alusel. Kuid Balti klint sobib suurepäraselt ka UNESCO koordineeritavasse geoparkide programmi, mille eesmärgiks on just geoloogiliste loodusmälestiste kaitsmine ja tutvustamine.

Olle Hintsi sõnul peitub Balti klindi unikaalsus eelkõige selle mitmekülgsuses. “Ühelt poolt iseloomustavad klindil paljanduvad kambriumi ja ordoviitsiumi ajastu kivimid keskkonda ja elustikku ligikaudu 500 miljoni aasta eest, ajal, mil eluvormide mitmekesisus Maal plahvatuslikult kasvas. Teisalt on aga tegemist tunduvalt hilisemal ajal moodustunud ning tänapäevalgi areneva ulatusliku rannaastangute süsteemiga,” ütles Hints.

Seni on Eestist maailmapärandi nimekirja kantud kaks objekti: Tallinna vanalinn ja kümne riigi poolt esitatud Norrast Ukrainani ulatuv Struve geodeetiline kaar, mille abil on mõõdetud Maa kuju. Eestis asuvatest kaare punktidest on maailmapärandi nimekirjas Tartu tähetorn ning Võivere ja Simuna otsapunktid. (VT)

Tagasi üles