Kuigi Eestis on politsei andmetel registreeritud kõige vähem tulirelvi Virumaal, paistab Lääne-Virumaa silma relvaomanike ja elanikkonna suhtarvu poolest.
Lääne-Virumaal elab palju relvaomanikke
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
11. juuni 2010, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida prefektuuri andmetel on Virumaal registreeritud 5437 relva, mis valdavalt on tulirelvad. Ida-Virumaal on paarsada relva rohkem kui Lääne-Virus.
Regioonis on 3538 relvaomanikku, neist üle 1800 elab Ida-Virumaal.
Pea viis ja poolt tuhat registreeritud relva jätab Virumaa kogu riigi eraarsenali pingereas viimasele kohale. Kõige rohkem on registreeritud tulirelvi Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas ehk Tallinnas ja Harjumaal. Järgnevad Lõuna ja Lääne prefektuuri teeninduspiirkond.
Enese ja vara kaitseks
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo lubadeteenistuse vanema Gerli Luiga sõnul on Virumaal enda ja vara kaitsmise eesmärgil soetatud 3824 relva. Politseil puudub statistika, millisel sotsiaalsel grupil on kõige enam tulirelvi. “Meie tähelepanekute põhjal võib öelda, et enese- ja vara kaitseks on relva muretsenud erinevas vanuses inimesed erinevatelt elualadelt,” selgitas Luiga.
Relvaomanike osakaalu poolest aga edestab Lääne-Virumaa nii pealinna kui Harju maakonda.
Ida-Virumaal on relvastatud 1,4 protsenti, Lääne-Virumaal 3,1 protsenti elanikkonnast. Tallinnas ja Harjumaal on see suhtarv 2,6 protsenti.
Luiga sõnul võib füüsiline isik vajada tulirelva erinevatel eesmärkidel, populaarseim on jahipidamine. Järgnevad enese ja vara kaitse ning sportimine. “Lubadeametnike kogemusest ja tähelepanekutest lähtuvalt on eraisikutel kõige rohkem sileraudseid püsse, mida võib soetada nii jahipidamise kui ka enese ja vara kaitseks,” ütles Luiga.
Kõige rohkem on inimeste valduses veneaegseid IŽ ja TOZ marki püsse. Püstolite ja revolvrite eelistust on Luiga kinnitusel raske määratleda.
Haruldastest relvadest rääkides meenutas Luiga üht leitud püssi, mis on praegu politseis hoiul. See on eelmise sajandi alguses Tallinnas tegutsenud relvameistri Rudolf Passupi valmistatud kombineeritud kolmeraudne püss. Passup tegi kolm analoogset püssi ja ühe relva väärtus küündib mõnesaja tuhande kroonini.
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo lubadeteenistuse vanem Gerli Luiga rõhutas, et üksnes relva omanik olla on suur vastutus, rääkimata relva kasutamisest.
Pole soovitatav
Seadus lubab inimesel kasutada relva hädakaitseks või hädaseisundis. Paraku tekitavad need kaks mõistet juristide ja õigusteoreetikute seas vastakaid arvamusi.
“Aga kuidas peaks tavaline inimene suutma kriitilises olukorras vaagida, kas tema hädakaitse on õiguspärane või kas ta hädaseisundis olles suudab hinnata õigushüvede olulisust ja ohu suurust?” küsis Luiga ja lisas, et politsei ei soovita enese ja vara kaitseks relvi soetada.
Kui aga inimene on veendunud, et relv on ainuke vahend turvalisuse tagamiseks, siis politsei relva soetamist ei takista. Küll tuleks relvaomanikuks pürgijal vaadata relvaseadusest, kas ta ikka vastab kõikidele selle staatusega seotud nõuetele.
Need, kes juba on relvaomanikud, peavad tähelepanu pöörama relvaloa õigeaegsele vahetamisele.