Täna hommikul leidis Sagadi mõisa aiatööline müüri äärest ühe kakupoja. Sagadi mõisa juhataja Krista Keedus kõneles, et otsustamaks, mida tavatu leiuga peale hakata, peeti nõu loodusemees Peeter Hussariga.
Sagadi mõisa töötajaid üllatasid kolm kakupoega
16. mai 2016, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Niiviisi maapinnale jäetuna oleks keegi ta kindlasti nahka pistnud. Nii ta minu kabinetti sattus. Hiljem viis Peeter ta loomulikult parki sinnakanti tagasi, kust ta leiti, ning otsis paraja puuõõnsuse,” kirjeldas Keedus tavapäratut hommikut.
“Ilmselt oli keegi üritanud pessa tungida ja pojad põgenesid pesast,” vahendas juhataja loodusmehelt kuuldut ja täpsustas, et hiljem leidis üks turist maast veel teise, veidi suurema kakupoja, ning Peeter Hussar ja Sagadi looduskooli metoodik Helen Tuusti märkasid puu otsas kolmandatki poega. Tema on kõige suurem. “See on kakkudel tüüpiline, et pojad on erinevas vanuses: munetakse ajapikku ja järjest hautakse, siis nad kooruvad ka teatud vahedega.”
Kas tegemist on händkaku või kodukaku poegadega, pole veel selge, sest linnud on alles udusulis.
Kaks maast leitud poega sätiti puuõõnsusesse, mis Keeduse sõnul polnud küll ilmselt nende pesapuu, aga on nüüd ajutine turvakodu. Ta ütles, et Hussar lubas täna õhtul ka jälgima minna, kas on kuulda ema ja poegade omavahelist huiklemist.
“Loodame, et vanalinnud õhtul noortega suhtlema hakkavad ja nad üles leiavad. Muud siis polegi vaja, kui toitu ja natuke vanemlikku hellust, varsti on nad juba ise lennuvõimelised,” ütles Keedus.