Õngemees kalavetel: tagumikurõngas aitab kala kotti saada

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise “tagumikurõngaga” on pisikestel järvedel päris mõnus ringi sulistada ning kalasaak on märksa parem kui kaldalt lanti loopides.
Sellise “tagumikurõngaga” on pisikestel järvedel päris mõnus ringi sulistada ning kalasaak on märksa parem kui kaldalt lanti loopides. Foto: Meelis Meilbaum

Kui sa kalameestega pikemalt juttu puhuma ja kesvamärga rüüpama jääd, läheb jutt varem või hiljem paatidele. Ja selles asjas ei oska enam midagi kaasa rääkida.

Ometi on vee peal olemine sootuks midagi muud kui vee ääres passimine. Ja kalagi tuleb vee pealt märksa rohkem kotti.

Suurt paati ei taha – esiteks on kallis, teiseks vajab palju hoolt ja vaeva. Väike kummipaat on ka kehv – puhu täis, lase tühjaks, ebamugav. Aga kavalpead on välja mõelnud nutika asja, millel ingliskeelne nimi belly-boat. Eestikeelset nime sel “ujuval tugitoolil” polegi. Kalamehed kutsuvad teist tagumikurõngaks, küll mitte nii viisakalt väljendudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles