Näitlejanna Maarika kodusünnitus oli rännak maailma algusse

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarika Mesipuu-Veebel on rahul ja õnnelik, et otsustas minna loomulikkuse teed ja sünnitada oma esimene laps, poeg Jaen Joonatan, keset kodusoojust.
Maarika Mesipuu-Veebel on rahul ja õnnelik, et otsustas minna loomulikkuse teed ja sünnitada oma esimene laps, poeg Jaen Joonatan, keset kodusoojust. Foto: Erakogu

Jaaaaaa ... Selline rõõmus ja helisev pika a-ga sõna on nii Maarika Mesipuu-Veebeli oma. Rakvere teatri näitlejanna ja seriaalist “Õnne 13” tuttava naise sära on kogu kohvik täis. Ta joob teed. Lihtsalt. Aga rahu, ehedus ja emalikkus voogavad temaga tuntavalt ühes, kui ta edastab ühe erilise kogemuse rõõmu.

Maarikat on õnnistatud emaks olemisega, peaaegu kolm kuud tagasi sündis Jaen Joonatan. Oma kodus. Maarika muigab, kui küsin naise ja emana, kuidas tal küll tekkis pisut armas, aga samas hullumeelne idee sünnitada oma esimene laps kodus. Ilmselgelt on see küsimus, millele ta on viimastel kuudel ikka ja jälle pidanud vastama.

“Uuritakse, kuidas ma küll julgesin. Ütlen seepeale, et tahtsin head sünnituskogemust, arvan lausa, et see on väga petlik, kui öeldakse, et esimene laps võiks sündida haiglas,” alustab Maarika. Ja ütleb: “Jaa.” Ning lisab, et nendes vestlustes hiilib varem või hiljem välja meid halvav emotsioon – pelgus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles