Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) teatel peaksid metsapiirkondades liikujad arvestama, et laupäeval algab ajujaht ja jaht jahikoertega ning suurulukid võivad olla tavalisest aktiivsemad ja liikuvamad.
Nädalavahetus toob jahimehed metsa
Mootorsõidukiga tasub metsapiirkonnas sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt kiirust vähendada või sõiduki peatada, ütles seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
"Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks lülitada sisse ohutuled, et anda kaasliiklejatele märku. Kui sõiduteed ületab üksik metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teele ka teine elukas," sõnas Korts.
Jahimeeste seltsi tegevjuhi sõnul ei paigutata ajujahi kütiliini aktiivselt kasutatavatele teedele. "Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda," sõnas Korts.
Suurulukite küttimine toimub eesmärgiga reguleerida nende arvukust ja vähendada metsa ja põllumajandusele tekitatavaid kahjusid. Küttimismahud on kokku lepitud maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanikud ja jahimehed.
Jahimehed töötasid Kortsu sõnul välja ka hoiatusmärgi, et kodanikke jahist teavitada. Märgi põhi on kollane ja selle allservas on kiri "Ettevaatust jaht!". Märgi keskel on punase äärega püramiid, mille valgel põhjal on musta värviga kujutatud jahimeest püssi ja koeraga.
Käimasoleval jahihooajal võib Eestis küttida 6427 põtra, 1336 punahirve ja 10 608 metskitse. Metssigade küttimismahuks on kinnitatud minimaalselt 18 272 metssiga.