Riigihalduse ministri välja pakutud ideed omavalitsuste rahastamismudeli muutmiseks suunavad rohkem raha ääremaadele. Ühe lahendusena plaanitaks siduda tasandusfondi toetused kooliealiste laste arvuga.
Omavalitsuste uus rahastamismudel suunab rohkem raha ääremaadele
26. oktoober 2016, 08:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab kolmapäeval Reformierakonna juhatusele nelja ettepanekut omavalitsuste rahastusmudeli muutmiseks. Aas märkis, et muudatused tooksid kaasa suurimad muutused omavalitsuste rahastamises viimase kümne aasta jooksul, mistõttu pole paar nädalat hilisem tähtaeg sisuline probleem.
Üks peamisi ettepanekuid on hakata omavalitsustele tasandusfondi summasid määrates arvestama ääremaalisust. Selle keskmes oleks mingi paikkonna elanike arv ja eelkõige seal elavate kooliealiste laste arv. „Analüüs näitas, et just hariduse pakkumise kulud on hajaasustatud piirkondades suuremad," põhjendas Aas. "Seetõttu arvestamegi toetuse määramisel laste arvu. Samas on omavalitsused tasandusfondist saadava toetuse kasutamisel vabad, see tähendab, et rahal pole küljes silti, milleks seda tohib kasutada."
Omavalitsusele jääb endiselt motivatsioon meelitada endale elama rohkem kõrgema palgaga inimesi.
Ääremaalisuse alusel kavatseb valitsus jaotada tasandusfondist 33 miljonit eurot ja kava järgi peaks see suurendama valdadele minevat tasandusfondi keskmiselt 6,2 protsenti, kuid linnadel ainult 0,6 protsenti. Aas toonitas, et rahastamismuudatusel ei ole otsest seost praeguste ühinemistega. "Tahame pakkuda sujuvat üleminekut alates 2019. aastast, mis tagab omavalitsustele piisava stabiilsuse ja võime muutusi planeerida," ütles ta.
Teine suurem muutus puudutaks tulumaksu jaotamist. Praegu on tulumaksu osa kõigile omavalitsustele ühtne 11,6 protsenti iga elaniku tulult. Aasa plaani järgi võiks järgmistel aastatel üle minna süsteemile, kus elaniku tulumaksuosast antaks otse omavalitsusele ainult 40 protsenti, ülejäänud 60 protsenti jaotataks proportsionaalselt laiali. Hinnanguliselt vähendaks see rikaste ehk tasandusfondi mittesaajate tulusid kuus protsenti. Selle tasemeni jõutaks alles 2026. aastal. Esimene ümberjaotamine oleks kaheksa protsendi suurune ja tehtaks 2019. aastal.
"Oluline on märkida, et ühegi omavalitsuse tulud ei vähene," rõhutas Aas. "Samas muudame praeguse omavalitsuste rahastusmudeli õiglasemaks. Omavalitsusele jääb endiselt motivatsioon meelitada endale elama rohkem kõrgema palgaga inimesi."
Kolmandaks sooviks Aas suurendada ka üldiselt omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa, mis praegu on 11,6 protsenti iga elaniku brutotulust. Eesmärk peaks olema jõuda tagasi 2009. aasta tasemele, kui see osa oli pisut üle 12 protsendi. Siis suureneksid kõikide KOV-de tulud 4,6 protsendi võrra ja see läheks riigile 2026. aastaks maksma umbes 65 miljonit eurot.
Neljandaks tahab Aas ette võtta ka maamaksu, mis peaks jääma täielikult omavalitsuse pärusmaaks.