Kulupõlengute hooajal on päästjatel käed tööd täis üle Eesti, meie maakonnas on olukord rahulik. Alates 20. märtsist on päästeamet saanud sellesisulisi väljakutseid Ida- ja Lääne-Virumaal 22 korral. Lääne-Virumaal on olnud üks kulupõleng.
Naabermaakondades põleb kulu sageli, meil pole see probleem
30. märts 2017, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. märtsil kell 13.06 said päästjad väljakutse Kunda linna Ranna teele. Mere ääres mänguväljaku kõrval põlesid kulu ja kõrkjad. Sündmuskohal selgus, et enne päästjate saabumist üritas mees tuld kustutada, sai vingumürgituse ja vajas meedikute abi. Põleng likvideeriti kella 13.35-ks.
Eelmise aasta statistika järgi oli kulupõlenguid kõige rohkem Harjumaal, probleem oli terav ka Ida-Virumaal. Päästeametist öeldi, et 2016. aasta märtsist juunini oli Ida-Virumaal 177 kulupõlengut, Harjumaal aga 292. Lääne-Virumaal oli kulupõlenguid 19.
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann ütles, et statistika järgi on Lääne-Virumaa inimesed lõpetanud kulu põletamise. “Väga tore, kuna 10-15 aastat tagasi põles Lääne-Virumaal palju kulu, täna enam ei põle. Meie probleem on hetkel Ida-Virumaa,” lausus Holzmann.
Päästeamet meenutab, et kulu põletamine on keelatud ja karistatav tegevus. Info põlengust edastatakse keskkonnainspektsioonile.
Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Maido Nõlvak rääkis, et kulupõlengud saavad alguse hooletusest, näiteks kui põlev suitsukoni autoaknast välja visatakse või sihilikult süüdatakse kuivanud rohi. “Probleem on ka niitmata jäetud maa, kus sellised põlengud üldse aset leida saavad,” lausus Nõlvak.
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning ütles enda kogemusele toetudes, et kulupõlengud on pea igaaastane probleem.
“Suurim koormus tekib peale lume sulamist, kui päike hakkab intensiivselt pinnast ja vana taimestikku kuivatama ning inimesed hakkavad rohkem väljas viibima. Olenevalt ilmastikust võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kolm kuud. Paljudel juhtudel põhjustavad kulupõlenguid tulega mänginud lapsed, kuid tuleb ära märkida ka täiskasvanute hooletus või tahtlus. Ei ole haruldased juhtumid, kus ulatuslikud kulupõlengud võivad alguse saada kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu, sest jäetakse täitmata tuleohutusnõuded,” ütles Urmas Grüning.