Rändel luiged peatuvad põldudel

Laulu- ja väikeluiged on Eestist läbirändel, neid võib näha askeldamas nii veekogudel kui põldudel. Foto: Meelis Meilbaum

​Kuigi enamasti näeb põldudel kevaditi haneparvi, võib kohata ka vaatepilti, et põld on lindudest lausa valge.

Üleeile oli suurt luigeparve näha Tapa vallas Imastu kandis põllul. Samal ajal tehti traktoriga kevadtöid. Imastus on ka allikatoiteline järv, kus luiged sulistamas käivad.

Tuntud loodusfotograaf Ingmar Muusikus kirjutab ajalehes Järva Teataja, et aprilli algul puhkas ja toitus Türi valla põldudel 800–1000 luike, mis on Kesk-Eesti kohta väga suur hulk. Kuu teiseks pooleks oli enamik neist põhja poole edasi liikunud, ühisööbimistel madalas vees osales mõne päeva eest 60–70 valget kaugrändurit.

Tegemist on rändel olevate kollaste-mustade nokkadega luikedega, keda Eestis võib kohata kahte liiki: laululuiged ja väikeluiged. 

Kesk- ja Lääne-Euroopas, näiteks Hollandis, Saksamaa ja Suurbritannia märgaladel talvitunud luiged on kevadel teel pesitsusaladele Siberi tundrates.

Loodusmees Peeter Hussar kõneles, et Eestis kõige tavalisem ning siin pesitsev kühmnokk-luik elutseb mereäärsetel rannikualadel ning neid põldudel askeldamas üldjuhul ei kohta. Küll aga võivad isegi sügaval sisemaal peatuda laulu- ja väikeluiged.

Sobilike tingimuste korral võivad need luiged mitmeks päevaks ja kauemakski ühte piirkonda paigale jääda.

Kuigi iseenesest ei ole igakevadises luikede rändes midagi erilist, on neid sellel kevadel olnud põldudel toimetamas näha tavalisest märksa rohkem. Loodust tundvate inimeste hinnangul võib sellel olla pragmaatiline põhjus: pikale veninud kevade ja heitlike ilmade tõttu ongi neid Eestis ühel ajal suuremal hulgal peatumas.

Väike- ja laululuiged on üsna sarnased ning neid pole keeruline segi ajada, seda enam, et nad võivad rännata ühes parves koos. Kui kahe liigi isendid ujuvad kõrvuti, võiks asjatundmatu arvata, et suuremat kasvu luiged on linnuvanemad ja pisemad nende pojad.

Laululuik on kühmnokk-luigega ühesuurune, üleni valge, sirge kaela ja saleda joonega luik.

Väikeluiged on väiksemad, samas on nende kael jälle laululuige omast pikem. Kõige lihtsam on eristada neid kahte linnuliiki noka värvide osakaalu poolest: väikeluige nokal on vähem kollast ja rohkem musta.

Luiged otsivad toidupoolist, kuid Peeter Hussar ei ole kuulnud kurtmist, et nad on põllud hävitanud. Need linnud toituvad põldudel enamasti sügisel maha jäänud viljateradest ning lendavad siit ära enne, kui jõuaksid kahju teha.