/nginx/o/2017/05/31/6730903t1h0b86.jpg)
Igasugu lepingute ja asjade puhul on oluline lugeda seda, mis on peenikese kirjas kogu muu kupatuse lõpus. Sest seal võib peituda tõeline tõde. Kui see lugemata jätta, olgu lohakusest või sellest, et silmanägemine on tönts, võib rängalt tünga saada.
Juhtkiri: peenikeses kirjas tekst
15. juuni 2017, 07:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii on juhtunud nüüd nende inimestega, kes rõõmustasid selle üle, et riik hakkab hüvitama hambaravi ka täiskasvanuile. Kuigi 30 eurot pole teab mis suur raha, on see siiski raha. Ja rahvale sai lubatud ning nüüd lubadus täidetakse.
Aga lubadusi andes ei juhtinud keegi tähelepanu piltlikult öeldes peene kirjaga lisatud tärniga tekstile, kus kirjas kõik kitsendused, mis toetust taotleda ei võimalda. Ja seda, et hüvitist saab vaid selle hambaarsti juures, kellel sõlmitud leping haigekassaga, võib nimetada just selliseks piiranguks. Meenutab kunagist valimislubadust tasuta kõrgharidusest: tasuta ja kõigile, aga teatud tingimustel.
Lääne-Virumaal on selliseid hambaarste vaid üks. Haigekassa suhtumine asjasse on ülimalt sinisilmne: küll arstid lepingud sõlmivad, ja kui ei sõlmigi, siis inimesed käivad ju niikuinii Tallinnas ja Tartus, võivad ühtlasi seal hambaarstil käia.
Hambaravi maksab auto, riik kompenseerib helkurvesti ostu. Kui haridusega on veel alternatiive kasvõi kutsehariduse näol, siis hambaravi puhul mitte.
Oleks see asi siis nii lihtne, et astud uksest sisse ja saadki kohe tohtritoolile pikutama. Paraku on hambaarsti juures järjekord ning suures linnas käiku ning hambaarstile pääsu võib olla enam kui keeruline ühitada. Seda enam, et alati ei pruugi ühest visiidist hambaarsti juurde piisata. Nii et kokkuvõttes tuleb odavam see 30 eurot riigile “kinkida”, mille peale ilmselt loodetaksegi.
TV3 “Seitsmestes uudistes” oli äsja päevaküsimuseks: kas saate endale hambaravi lubada? Ei tea, kes on need vastajad, aga vastusena tuli 11 protsendilt, et jaa, ja tervelt 89 protsendilt, et ei. 30 eurot ei aita neid viimaseid vähimalgi määral. Ka ei vii 30 eurot mitte kedagi teise linna hambaid ravima.
Hambaravi maksab auto, riik kompenseerib helkurvesti ostu. Kui haridusega on veel alternatiive kasvõi kutsehariduse näol, siis hambaravi puhul mitte. Ja selle ilmekaks tõestuseks on eestlaste hambutud suud, mille järgi meid mujalgi maailmas tuntakse.