Teisipäeval lahvatanud uudis ID-kaardi turvariskidest on vähem kui loetud tundidega mitmekordistanud mobiil-ID kasutajate arvu. E-eestlaste turvalisus ja mugav elu e-riigis lõi järsku kõikuma ning peatselt saabuvad valimised ei muuda olukorda sugugi kergemaks.
Eestlane on igasugu e-lahendustega ilmselt nii sina peal, et paberimajanduse juurde tagasi ei pöördu. ID-skandaali ajastus on muidugi märgiline: kellele soodne, kellele väga ebasoodne, ja mõnigi hääl võib andmata jääda. Teadupärast pole keskerakond kunagi pooldanud e-valimisi, sest sealt saavad parempoolsed (eriti reformierakond) noorematelt valijatelt hääli. Nüüd korraldas keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas kohe suure pressikonverentsi, mida president Ilves hüsteeriaks nimetas.
Tänavune valimisaasta on eriline ka selle poolest, et valimiskasti juurde on asja koolinoortel. Kuid kas end ekraani ees koduselt tundev 16-aastane on ikka piisavalt motiveeritud, et valimispäeval kuhugi jaoskonda kõndida, järjekorras oodata ning siis ristike kasti joonistada? Kodus diivanil see hiireklikk ära teha oleks siiski palju mugavam.
Olukorra üle on lõõpida võtnud ka välismeedia. Financial Times tõi välja just selle, et kuigi Eesti on oma ID-kaardiga väga palju tuntust kogunud ning selle suisa kuulikindlaks kuulutanud, on nüüd tuhanded kaardikasutajad jäänud turvalise tagalata. Briti tehnoloogiauudiste veebileht The Register on leidnud oma pealkirja eestikeelse vandeväljendi “Kurat võtku!”.
Paanikaks aga kindlasti põhjust pole, sest üks on kindel: valimised toimuvad igal juhul.
Paanikaks aga kindlasti põhjust pole, sest üks on kindel: valimised toimuvad igal juhul. Kuigi välismeedia on meie e-riigi täbarat olukorda nimetanud piinlikuks, on ju seletatud, et ega ID-kaartide kiibiprobleem ainult Eestit puuduta, võimaliku turvariskiga kiipe on üle maailma. Ja meie teadlased on nutikad. Nüüd neil on, mille kallal pead murda ja lahendust otsida.
Eile kogunesid vabariigi valimiskomisjoni liikmed, et arutada e-valimiste toimumise üle.
Valimiskomisjoni liige, Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Meelika Aava avaldas arvamust, et pole mingit põhjust jätta elektroonilist hääletamist korraldamata.