ANNI LOMP: “Väikeriigina on julgeolek meile oluline”

Rakvere gümnaasiumi abiturient Anni Lomp on seda meelt, et kahe uurimistöö tegemine on hindamatu kogemus ning selle kirjutamisest sai ta nii uusi teadmisi, oskusi vajalikku materjali koondada kui ka esinemisjulgust kirjapandu ettekandmiseks. Foto: Arvet Mägi

Rakvere gümnaasiumi abiturient Anni Lomp võitis Eesti Ajalooõpetajate Seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde konkursil Eesti vabariigi presidendi auhindadele gümnaasiumiastmes I koha. Lisaks pälvis ta ka kaitseministeeriumi auhinna.

Anni Lomp andis töös “Riigikaitseõpetus Rakvere gümnaasiumi näitel” kooliarhiivi materjalide ja intervjuude abil ülevaate riigikaitseõpetusest oma koolis praegu ja minevikus.
Lisaks uuris ta küsitluse abil, milline on õpilaste suhtumine tänapäeval riigikaitsesse ja selle õpetusse.

Neiu sõnul sai kõik alguse eelmisel aastal, kui läbida tuli kohustuslik aine uurimistöö alused, ning ta kirjutas samale konkursile ühe teise kirjutise. Esialgu koolitööna mõeldud uurimistöö kakskeelsusest saadeti juhendaja Anu-Merike Eenmäe mahitusel ka konkursile.
Toona küsitles ta neid õpilasi, kelle emakeeleks vene keel, kuid kes koolis õpivad eesti keeles. Sellest tööst selgus näiteks, et õpilaste mureks on oma emakeele õige kirjakasutus.
“Koolis suhtlevad eesti keeles, vanematega vene keeles, aga kirjapilt tekitab muret, nad unustavad selle,” selgitas Anni Lomp.
Toona võitis ta gümnaasiumiastmes teise koha. “Sealt see pisik mulle külge tuli,” ütles ta. “Mõtlesin juba suvel, et võiks osaleda uuesti.”

Üks eesmärk teiste seas oli ka see, et näha, kui kõrgele kohale on ta võimeline tulema.
“Ootasin ja ootasin ning lõpuks tuli vastus, et sain gümnaasiumiarvestuses esimese koha.”
Anni Lombi sõnul on see tema jaoks suur tunnustus ja tänu sellele on tal võimalus õppida Tartu ülikoolis oma valitud erialal tasuta kohal, aga kas ta asub õppima Tartusse, on veel lahtine.
Kuid mitte ülikooli pääsemine polnud autori sõnul põhiline.
“Sain neid kahte tööd kirjutades palju teadmisi. Mul on olnud kaks teemat, millega ma polnud varem kokku puutunud – kakskeelsus ja riigikaitseõpetus. Mõlema töö alguses mõtlesin, et tegu on kerge teemaga ja kindlasti jagub materjali küll ja küll. Materjali jaguski, aga kui hakkad teemat süvitsi uurima, on see üpris raske, leiad ühe asja, sellele lisanduvad teised teemad,” rääkis Anni Lomp.
Lisaks on tal tulnud oma tööd ka mitmes kohas ette kanda – Virumaa Muuseumide üritustel, Tallinnas, Pärnus, Tartus. “Iga kord, kui ma esinen, mu esinemisjulgus kasvab,” kinnitas ta.
Möödunud laupäeval, 7. mail esines ta Tartus haridus- ja teadusministeeriumis.

Kuigi Anni Lombi selleaastaseks uurimisteemaks oli riigikaitseõpetus taasiseseisvunud Eestis, siis võttis ta võrdluseks ka eelnevad ajajärgud, sest Rakvere gümnaasiumis on ainet õpetatud vaid viimasel kolmel aastal.
“Väikeriigina on julgeolek meile oluline, elame nii väikses riigis. Seetõttu on teema kogu aeg aktuaalne. Oma väiksuse tõttu peame endale ja kõrvalolevatele inimestele lootma, seetõttu oligi teema oluline,” põhjendas ta oma valikut.
Lomp otsis raamatukogust kirjandust, kust sai alusteadmised.
Samuti uuris Rakvere gümnaasiumi koolikroonikaid.
 “Koolikroonikad anti minu käsutusse, üldjuhul neid ei laenutata, aga mul oli võimalus nendega tutvuda. Minu jaoks oli üllatus see, et meil oli lasketiir, sest ma olen gümnaasiumis ainult kolm aastat õppinud ja pole kursis kogu kooli puudutava infoga,” tõi Anni Lomp näiteks. Teema seadis talle mitmeid ülesandeid, sest riigikaitseõpetust ta ise ei õpi, ja kõik, mis puutus nõukogude aega, oli talle võõras.
Samuti luges ta ajakirju Tunglakandjad, mida Rakvere gümnaasiumi direktori Harald Henno Jänese eestvedamisel 1937. aastal koolis välja anti.
Oluline osa tööst oli ka intervjuudel – riigikaitseõpetusest rääkisid gümnaasiumi direktor Aivar Part, õpetaja Kiira Tormilind, abiturient Gert Ristla, kes oli valikainet kolm aastat õppinud. Veel küsitles ta kooli gümnaasiumiosa õpilasi.
Võrreldes gümnasistide riigikaitsealaseid hoiakuid üleeestilise uuringu tulemustega, selgus Lombi tehtud küsitlusest, et kui 2002. aastal Saar Polli küsitlusele vastanutest toetas kaitseväge 79%, siis 2011. aastal oli see protsent 215 Rakvere gümnaasiumi gümnasisti seas isegi ligi 91.
169 (78,6%) õpilast pooldasid ajateenistuse senist jätkamist, 30 (13,95%) õpilast soovisid ajateenistuse lühendamist ja 16 (7,4%) õpilast palgaarmeele üleminekut.

Anni Lombil oli võimalus kaitseväe ühendatud õppeasutustelt laenutada ka riigikaitseõpetuse käsiraamatut aastast 1933, et võrrelda, millest lähtuti aine õpetamisel toona.
“See oli üsna paks ja päris sisukas. Kui peaksin õppima, siis õpiksin meelsamini tänapäeva õpiku järgi. Selle läbimiseks peaks kohutavalt palju tööd tegema,” arutles ta.
“Vabadussõda käsitleti toona ühe peatükina rohkem kui kümnel leheküljel, tänapäeval on sellest õpikus väike osa ehk üks lehekülg. Erinevust on märgata,” tõi ta näiteks.
Oma juhendaja Anu-Merike Eenmäe kohta leidis Anni Lomp vaid kiidusõnu.
“Minuga koostööd tehes jagus tal palju kannatust ja ta oli mulle suureks abiks. Ta on õpetaja, kes paneb tööle, ta motiveerib õpilast. Suur aitäh talle,” ütles ta.
Uurimistöö alused on tema arvates tänuväärne aine – seda läheb vaja ka ülikoolis ning kui varasemast ajast oskused olemas, on edaspidi kergem.
Anni Lombi sõnul võiks õpilased uurimistöid julgemini teha.
“Nad ei peaks seda kartma, võtku seda kui tavalist ettekannet, see annab väga palju juurde,” kinnitas ta. “Sa võid lihtsalt raamatuid lugeda, aga see, et sa selle kokku kirjutad, on omamoodi kogemus. Seega, õpilased, palju pealehakkamist ja edu uurimistööde koostamiseks,” julgustas ta.

President tänas õpilasi

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi korraldatud XII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse teema oli “Kakskümmend aastat Eesti ajaloos (1991-2011)” ning selle pidulik lõpetamine toimus laupäeval Tartus haridus- ja teadusministeeriumis.
President Toomas Hendrik Ilves tänas osalenuid, öeldes, et ajaloo tundmine süvendab teadmisi kõikidest eluvaldkondadest ja muudab nii elamise selgemaks.
“Te uurite, küll veel vast mitte nii lihvitult, kuid siiski ausalt teemasid, mida armutu aja kulgemine võib lasta kaotsi minna. Või midagi seesugust, mida me teame justkui liigagi hästi, lausa mütologiseeritult, ja seetõttu ka ehk liiga pealiskaudselt,” ütles riigipea.
Lääne-Virumaa õpilastest pälvis gümnaasiumiastmes eripreemia Kertu Roonet Rakvere ametikoolist.
President Ilves kuulutas välja võistluse ka tulevaks õppeaastaks. Põhikoolide õpilastele on teema “Minu pere”, mille eesmärgiks on oma perekonnaloo uurimine, gümnasistidele “Minu kodukoht ja rahvas”.