Hoidiste konkursi “Paabu 2011” idee autor ja peakorraldaja Viljar Liiva ütles, et mõte hoidiste konkurss korraldada tekkis soovist saada inspiratsiooni ning näha, mida teised inimesed teevad.
Jagatud idee on hea idee
Gurmee Gala, mille liige Viljar Liiva on, katsetab võistluste tarvis väga palju. “Aga ideed hakkavad otsa saama,” möönis Liiva, lisades, et seepärast püüti teada saada, milliseid maitsekooslusi teised katsetavad.
Kui konkursi lõpuni oli jäänud veel natuke, oli Virumaa Teataja toimetusse toodud kõigest seitse hoidist. “Nädal enne lõppu mõtlesin, et 40aastane mees korraldab hoidiste konkursi ja naised ei taha sellest osa võtta. Meel oli väga mõru,” tunnistas Liiva, keda žürii esimees oli siiski lohutanud, et suurem osa võistlustöödest jõuab kohale alles viimasel kolmel päeval. Ja täpselt nii see juhtuski.
Kuigi Segase seeneseljanka valmistanud Merle Kaegas mõtles tükk aega, kas hoidis konkursile üldse saata, tasus jaatav otsus ennast ära.
Segane seeneseljanka tunnistati kõige traditsioonilisemaks soolaseks hoidiseks, kuigi valmistaja ise ütles, et tema pere rooga traditsiooniliseks ei pea. “Olen seda küll aastaid teinud, kui on seeneaasta, aga sel aastal sai katsetatud ja igasuguseid maitseaineid lisatud, mida ma tavaliselt ei tee,” selgitas Kaegas, kelle supisegust saab nii kuuma suppi kui pitsat, aga see sobib ka salatiks teiste toitude kõrvale.
Soolaste hoidiste kategoorias kõige uuenduslikumaks peetud hoidise, marineeritud kressiseemnete valmistaja Marika Pedanik üllatus samuti, kui kuulis, et hoidist uuenduslikuks peetakse, sest tema toidulaual on kressiseemned olnud juba lapsepõlvest peale. Naise sõnul on tegemist millegi sarnasega nagu kress-salat. “Mis vahet sellel on, kas ma kasvatan kressilille või kress-salatit?” küsis Pedanik.
Samas mõistis ta, miks kressiseemned võivad esialgu võõrastust tekitada. “Inimene ei söö lilli,” lausus ta ning tõi näiteks, et kui ta on oma külalistele pakkunud rooga, kus kressiõis peale pandud, lükkavad inimesed tavaliselt õie kõrvale. Kes aga kapparit söövad, söövad ka marineeritud kressiseemneid. “Miks mitte ise teha, kui rahakott õigeid kappareid osta ei kannata,” pakkus Pedanik.
Soolaste hoidiste esikolmik:
Jadviga Tõevere – Jahimehe adžika
Annika Pärnamägi – Tomati reliš
Marika Pedanik – Eesti kapparid ehk marineeritud kressiseemned
Magusate hoidiste esikolmik:
Vaike Mäe – Õuna-ebaküdooniamoos
Mailis Saapar – Murakamoos
Reet Rannakivi – Õuna-porgandi-kõrvitsa-astelpajumoos rosinatega
Soolaste hoidiste kategoorias
kõige traditsioonilisem hoidis – Segane seeneseljanka, valmistaja Merle Kaegas
kõige uuenduslikum hoidis – Eesti kapparid ehk marineeritud kressiseemned, valmistaja Marika Pedanik
Magusate hoidiste kategoorias
kõige traditsioonilisem hoidis – Assortii kompott, valmistaja Helje Müür
kõige uuenduslikum hoidis – Murakamoos, valmistaja Mailis Saapar
Eesti kapparid ehk marineeritud kressiseemned
kressiseemned
1 l vett
1 spl soola
1 spl suhkrut
1 spl 30%-list äädikat
Pese seemned, lase kuivada ja pane purki. Keeda marinaad ja vala seemnetele ning kaaneta õhukindlalt. Lase hoidisel umbes paar nädalat seista.
Kressiseemned on mõnusad ja krõmpsuvad, neil on maitse nagu mädarõikal. Seemned sobivad hästi külmade suupistete ning lihast või kalast praadide juurde. Sageli lisatakse neid mitmesugustesse kastmetesse, ka majoneesi hulka.
Õuna-ebaküdooniamoos
750 g õunu
250 g ebaküdooniaid
450-500 g suhkrut
Pese ja puhasta õunad ning ebaküdooniad. Lõika viljad õhukesteks viiludeks ja keeda neid umbes 10 minutit väheses vees tasasel tulel, samal ajal segu pidevalt segades, et see põhja ei kõrbeks. Lisa suhkur ning keeda moosi segades kuni suhkur on sulanud. Riisu moosilt vaht. Vala moos soojadesse purkidesse ning kaaneta need.
NB! Mida kauem moosi keeta, seda tumedamaks see muutub. Moosi võib ka külmutada. Sellisel juhul võib suhkrut üldse mitte panna.
Jahimehe adžika
viis osa suvikõrvitsat
kaks osa porgandit
üks osa paprikat
üks osa küüslauku
pool osa tšillipipart
soola
pipart
suhkrut
äädikat
Tükelda kõik koostisosad ja keeda tund aega. Lisa maitseained, pane segu purkidesse ning kaaneta.