On igati õige ja õigustatud teha järeldusi ja kokkuvõtteid möödunud aastast, võttes vanast kaasa uued teadmised ja kogemused, seadmaks uusi eesmärke ja koostamaks adekvaatseid plaane.
Einar Vallbaum: usalduse ja usaldamatuse aasta - kuidas kellelgi
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
11. jaanuar 2012, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laias laastus määravad inimeste ja rahva jaoks aasta kordamineku finantsseis ning võimalused, mis tulenevad majanduslikust olukorrast. Isiklikke õnnestumisi ja ebaõnnestumisi sisaldab iga aasta niikuinii, olles inimeste jaoks erineva kaalu ja tähendusega, kusjuures iga aasta on erineva raskusastmega. Üldiselt hinnatakse siiski seda, kuidas läheb nii iseendal, oma lähedastel, ümberkaudsetel kui ka kogu rahval.
Möödunud aastat jääb kahtlemata varjutama põhjendamatu inflatsioon euro kasutuselevõtu taustal. Siiski on euroalaga ühinemine viinud Eesti maailma ja toonud Euroopa Eestile lähemale. Kunagi varem ei ole Eestist kõneldud välisajakirjanduses ja välisesinduste koosolekuteruumes ning võimukoridorides nii palju kui pärast ühisraha käibessevõtmist, tuues seejuures esile meie konservatiivse eelarvepoliitika ja välisvõla väikese osakaalu koos suutlikkusega reguleerida kriisi ning leida lahendusi. Ja kunagi varem pole Eesti inimesed tundnud nii suurt huvi Euroopas ja maailmas toimuva vastu, tajudes selgelt Eesti ja iseendi maailma osaks olemist. Ka sellega seotud võimalusi ja vastutust. Eriti kontekstis, mis puudutab ettevõtlust ja eksporti. Aga ka poliitilises kontekstis, meie esindajate ja poliitilise korpuse kaudu.
Selles osas võib positiivsena esile tuua välismaise usalduse tugevat tõusu Eesti suhtes, mis tõstab ausse ja hinda ka meie eksportöörid, ettevõtjad, potentsiaalsed koostööpartnerid, spetsialistid ja eksperdid. Loomulikult jääb üle vaid loota, et tekkinud usaldus tähendab suuri kokkuleppeid ja koostööd siinsete ettevõtete ja väliskorporatsioonide vahel, mitte ei vii spetsialiste Eestist välja.
Inimeste lahkumine oma kodupaikadest on aga negatiivne asjaolu, mis on ehk suuresti seotud ka optimistlike lootustega, et kuskil mujal on parem. Võimalik, et kusagil ongi. Tugevamad on aga jäänud ja pälvivad oma tegevuse ning tahtejõulisusega kahtlemata suurt tunnustust. Läbi raskuste ja karastuse suudetakse rasked ajad üle elada ning parematel aegadel kroonib tegevust ka suurem edu.
Lääne-Virumaa võib siiajäänute ja siin ettevõtlusega tegelejate üle ainult uhkust tunda. Üleriigiliselt on Virumaa ettevõtteid positiivse eeskujuna esile tõstetud: mõni on suutnud kriisi ajal laiendeda, käivet suurendada ning kuluefektiivselt toimetada.
Lääne-Virumaa oli nende näitajate poolest maakondadest esimene ning see fakt näitab üht-teist ka siinse vaimu, tahte ja jonnakuse kohta selle kõige paremas tähenduses.
Sihikindlust ja edasipürgimist tõestab seegi, et mõne kuu eest anti Lääne-Virumaa ettevõtluspäeval esimest korda välja pikaajalise ettevõtja rinnamärgid neile firmajuhtidele, kes on edukalt juhtinud ettevõtet 10, 15 või 20 aastat. Traditsioonid, pikaajalised kogemused ning järjepidev tegutsemine ühe ettevõttega on mõneti meie rahvuslik uhkus ja pärand, kummutades müüdi kiiresti tekkivatest ja kaduvatest ettevõtetest ning tõstes pisut ka ettevõtluskultuuri ja võimaldades edasi anda oskuseid ning majanduslikku mõtlemist mitmes ettevõtlusvaldkonnas.
Ettevõtlus on kogu maailmas liikunud aga keskkonnasäästlikkuse suunas ning möödunud aastal rajatud Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase uus reoveepuhasti, Piira külla tehtud uus jäätmekäitluskeskus ning Targa Maja investeeringud ja energiasäästlik mõtteviis kajastavad tasakaalu keskkonna hoidmise ja ettevõtluse vahel.
Eeltoodu suurendab usaldust ja optimismi ning viitab õigel kursil olemisele.
Õiget kurssi ei kajasta aga kuidagi ärilised ja poliitilised seosed ning nende ärakasutamine.
Eelmist aastat jääb meenutama ka teatud poliitiliste ringkondade tegevus ja usaldamatuse sugenemine rahva ning võimuesindajate vahel. Kogu eeltoodu tõendab taas, kui rasket ja pikaajalist tööd nõuab usalduse saavutamine ning kui lihtne on usaldust kaotada, misläbi saavad märgistatud ka need, kes oma asja on õiglaselt ja puhtalt ajanud.
Jääb üle vaid soovida, et eelmise aasta kogemused on andnud küllaldaselt mõtteainet ning võimaldanud teha järeldusi, millisel kursil peame edasi liikuma ning kuidas probleeme lahendama.