Lääne-Viru maakonna elanikkond vähenes mullu 856 inimese võrra. Enim kaotas kodanikke Tamsalu vald. Ainus omavalitsus, kuhu 2011. aasta vallakodanikke juurde tõi, oli Viru-Nigula.
Lääne-Viru elanikkonna kahanemine jätkub
19. jaanuar 2012, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru maavalitsuse andmeil oli maakonna rahvaarv 1. jaanuari seisuga 64 613, aasta varem oli see number 65 469.
Kui maakonnas üldiselt ja kõikides teistes omavalitsustes elanikkond 2011. aastal kahanes, siis Viru-Nigula vallas see kolme inimese võrra hoopiski kasvas – 1. jaanuari 2011 seisuga oli Viru-Nigula vallas 1293 elanikku, aga 1. jaanuari 2012 seisuga 1296. Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs pidas elanikkonna kasvu positiivseks, kuid ütles, et rahvastiku numbreid tuleks mitme aasta lõikes vaadata ning sellisel juhul on rahvaarv Viru-Nigula vallas langenud.
Kõige rohkem inimesi kaotas mullu Tamsalu vald, kus elanikkond vähenes saja inimese võrra. Kui 1. jaanuari 2011 seisuga oli Tamsalu vallas 4249 elanikku, siis 1. jaanuari 2012 seisuga 4149. Tamsalu vallale järgnesid Tapa vald (95 elanikku vähem), Väike-Maarja vald (samuti 95 elanikku vähem) ja Vinni vald (94 elanikku vähem).
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tunnistas, et fakt saja inimese võrra väiksema elanikkonna kohta on tõesti kurb ja mõtlemapanev.
Lahkumise põhjustena tõi vallavanem välja kaks peamist asjaolu. Üks osa minejatest on need, kes juba varem kuskil suuremas keskuses toimetasid ja mingil põhjusel ennast sinna nüüd arvele on võtnud. “Need inimesed ei olnud ka füüsiliselt meil kohapeal toimetamas, vaid kõigest arvel,” märkis Uudeberg.
Teise põhjusena pakkus ta välja püsivama töökoha leidmise, mistõttu on mõistlik töökohale lähemale kolida. “Päris tuntavalt on lahkunud tööealised elanikud, kes on läinud koos lastega,” oli vallavanem murelik.
Välismaale asujaist eelistab enamik läänevirulasi Soomet, kuhu mullu suundus 469 inimest. Samas välisriikidest tuli maakonda elama 135 inimest.
Teistesse maakondadesse lahkus Lääne-Virust 1271 inimest. Enim mindi Harju maakonda, sealhulgas Tallinna (729 kodanikku), järgnevad Tartu maakond (109), Ida-Viru maakond (87) ja Jõgeva maakond (43). Teistest maakondadest Lääne-Virumaale sisserännanuid oli 743.
Samal ajal vahetatakse elukohta ka Lääne-Viru omavalitsuste piires, enim asutakse elama suurematesse keskustesse: Rakvere linna ning Sõmeru valda, samuti Vinni, Kadrina ja Haljala valda.
Miks uue elukohana näiteks Kadrina valda eelistatakse, selleks on vallavanem Aivar Lankei hinnangul mitu põhjust: hea kool, välja arendatud infrastruktuur, hea küttehind, on piisavalt lasteaiakohti jne. “Me oleme püüdnud võidelda selle eest, et inimene saaks siin elada,” lausus Lankei, lisades, et kui teha selliseid otsuseid, mis ei võimalda kasutada normaalset ja stabiilset infrastruktuuri, siis inimesed otsustavad teistmoodi.
Lääne-Viru maakonnas on tööealisi (19-64 eluaastat) 40 474, 18aastaseid ja nooremaid 12 626 ning 65aastaseid ja vanemaid 11 513. Kõige suurem 65aastaste ja vanemate elanike osakaal rahvastikust on Vihula vallas – 22,9%, järgnevad Viru-Nigula vald – 20,7% ja Kunda linn – 20,3%.