/nginx/o/2012/04/04/1041676t1h74a4.jpg)
Eestlased näitasid eile Tapa polügoonil oma võimekust, kui suutsid Lätist laenatud tanki juba esimesse kraavi juhtida ning lõpuks pidid selle veel ise välja aitama.
Tankid polegi imeloomad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult katsetasid kaitseväelased nii enda rajatud kui ka looduslikke tõkkeid, et näha ning näidata tõkete tõhusust ja masinate võimekust. Juba esimeste takistustega suudeti nende tõhusust tõestada.
Nimelt asus esimesena takistusi läbima lätlaste tank M-55, mis jäi kohe esimesse kraavi veidi rohkem kui tunniks ajaks kinni, kuni vintsiga varustatud Recovery tanki kraavist välja tõmbas. Küll aga läbis kaks kraavi edukalt eestlaste maastikusõiduk GT-T.
Takistusi oli mitu, esmalt oli vaja läbida maa, millesse oli kaevatud või lõhatud kuni kahe kuupmeetri suuruseid auke. Teiseks tuli ületada vähemalt kahe meetri sügavune tankitõrjekraav, kolmandaks veega täidetud tehisjõgi.
Tank pidi veel läbima puidust valmistatud tankibarjääri ning vaitõkke. Sel puhul oli palkide maa peale ulatuv osa 120 sentimeetri kõrgune.
“Kõik kraavid ja tõkked on sõdurite enda ehitatud ning tehtud õpikute järgi,” sõnas maaväestaabi pioneeriohvitser major Raul Kütt ning lisas, et nüüd nägid sõdurid ka ise, missuguseid takistusi on võimalik ületada, missugustest takistustest saab raskusega jagu ning missuguseid takistusi ei olegi võimalik ületada.
Kasutatavatest masinatest kaks tanki olid laenatud Lätist, ülejäänud soomussõidukid tulid Eestist.
“Naljakas on vaadata, kuidas ka vaenlaste kasutatav tehnika jääb meie, eestlaste, tehtud kraavidesse kinni,” jagas muljeid logistikapataljoni reamees Madis Laas, mõeldes vaenlase all Eestit ohustavaid riike, kes sama tehnikat kasutavad. Ning katsed näitasid taas, et eestlased suudavad häid tõkkeid ehitada küll.
Pioneeripataljoni ajateenija aspirant Siim Rõõmus ütles, et väga hea oli näha, kuidas tema rühma ehitatud tõkked masinad seisma panid. “Õppisime erinevaid tõkestamismeetodeid nind nüüd nägime, kui tõhusad meie tehtud tõkked on,” lisas Rõõmus.
Et aga esimese kraavi suutis ületada vaid üks sõiduk, GT-T, otsustati kraavi buldooseriga tasandada.
Tehisjõe ületamiseks oli Lätist kohale toodud sillatank MT-55, mis paigaldas silla üle jõe vaid mõne minutiga. Esimesena ületaski silla seesama sillatank, tema järel tulid ka kõik teised sõidukid.
Kuigi lätlaste tank M-55 oma tehniline seisukorra tõttu ei teinud meeskonnaga kõige sujuvamat koostööd, saadi lõpuks allamäge sõites kasvav kasepuu efektselt ümber lükatud.
See sõit oli täpselt nagu väljalõige kunagisest hittsarjast “A-Rühm”, kus ühel hetkel oli metsariba ning järgmisel momendil sõitis sellest välja tank, võttes enda alla jäävad puud ühes.
Kuigi tank andis kohati märku, nagu ei tahakski lõpuni töötada, tegi ta seda siiski ning kogus omale palju huvilisi: sõdurid tegid sellega tutvust ning ka pilti. Eestil ju niisugust pole.
Hommikupoolikul oli polügoonile kogunenud üle 700 ajateenija, sõduri, ohvitser ning allohvitseri Eesti Kaitseväe väeosadest.
Major Raul Küti sõnul korraldati taoline ettevõtmine juba neljandat korda, varem on seda tehtud talvel. Kuigi eilnegi ilm meenutas oma vahelduva päikese ning tiheda lumesajuga pigem talve kui juba mitu nädalat tagasi alanud kevadet.
Pisut väiksema tähelepanu all tutvustati pealtvaatajatele veel ka masinate soise ala läbimise võimekust, kuid kahjuks jäid mõlemad sellesse kinni.
Küll aga õnnestus teelaotusmasinal FSG metallpaneelidest koosnev tee platsile laiali laotada ning hiljem ka kokku kerida.
Pioneeripataljoni ülem major Marek Värk ütles aga, et sõjaolukorras näeksid tõkked välja teistmoodi, need oleksid täiendatud miinidega, nende lähedal asuks varitsusüksus või kilomeetrite kaugusel paiknevate suurtükkide torud oleksid valmis tõkke taha kinni jäänud üksust hävitama.