Hiljuti tõstatatud võimaliku valimisea langetamise küsimus on olnud vaagimisel, samas on kõrvale jäänud asjaosalised ise ehk siis noored, keda seadusemuudatus otseselt puudutaks.
Valimisea langetamine noorte meeli ei köida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saamaks teada, kui palju on noored päevapoliitikaga kursis ning mida nad valimisõigusliku vanuse alampiiri langetamisest arvavad, viis Virumaa Teataja koostöös Järva Teatajaga läbi küsitluse 16-17aastaste noore seas.
Noorte oma arvamuse teadasaamiseks väisas Virumaa Teataja üht Rakvere gümnaasiumi 10. klassi.
Õpilastele jaotatud küsimustik koosnes 17 küsimusest, millest enamikule oli võimalik vastata ka siis, kui päevapoliitikaga kursis olemiseks mõni kord nädalas ajalehti loeti või televiisorist uudistesaadet vaadati.
Näiteks sisaldas noortele jagatud uuring küsimusi, kes on Rakvere linnapea? millise erakonna vapiloom on orav? millised erakonnad soovivad kehtestada astmelist tulumaksu? millisest erakonnast visati hiljuti välja riigikogu liige Kalle Laanet? millise erakonna liikmetega oli seotud elamislubade skandaal jne.
Viimane küsimus – miks peaks langetama valimisiga 18 aastalt 16 aastale? – oli kõige vähem eelteadmisi nõudev, sest igaüks sai vastata täpselt oma seisukohast lähtudes. Isegi põhjendus ei olnud oluline.
Kuna küsimustikule võis vastata anonüümselt, ei häbenenud tõenäoliselt keegi väljendada oma arvamust selgelt ega näidata teadmisi või nende kasinust.
Kõige lihtsamaks osutus küsimus, mitu liiget on riigikogus, sest sellele vastasid kõik 23 küsimustikku täitnud noort õigesti – 101. Erilisi probleeme ei tekitanud ka vanusepiiri küsimus riigikogusse kandideerimisel, mille vastus lühikese numbrina kiirelt kirja sai, ega taasiseseisvunud Eesti vabariigi presidentide nimetamine.
Vaid üksikud vastanuist ei teadnud seda, kes on hetkel Rakvere linnapea, enamasti oli aga kõikidele paberitele Andres Jaadla nimi kirja pandud.
Seevastu peenemat erakonnapoliitikat puudutavad küsimused tekitasid juba enam raskusi. Seda, et Tallinnas on hetkel võimul keskerakond, valdavalt teati, siiski lipsas läbi vastusevariante, nagu reformi- ja sotsiaaldemokraatlik erakond.
Ülesanne, kus paluti nimetada praeguseid Eesti ministreid, tekitas mõnetist segadust nende seas, kes püüdsid hoolikalt kirja panna nii ees- kui perekonnanime. Nii sündis kombinatsioone nagu Jaan Aaviksoo ja Andres Ansip. Teised aga, kes vaid perekonnanimedega piirdusid, said ülesandega enam-vähem rahuldavalt hakkama.
Lõviosa vastanuist jättis tühjaks aga järgnevate küsimuste vastuselahtrid: millisesse erakonda kuulus enne presidendiks saamist Toomas Hendrik Ilves? Nimetage Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed või siis millistes linnades peab Euroopa Parlament istungeid.
Vaid üks vastanuist teadis, mitu omavalitsust on Lääne-Viru maakonnas.
Küsimustiku vastustest selgus, et noored pole igapäevase päevapoliitikaga väga kursis, enamasti teatakse ainult seda, mis on pikema perioodi jooksul kuuldud, näiteks presidente või traditsioonilist riigikoguliikmete arvu.
Samasuguse uuringu läbi viinud Järva Teataja küsitletute arv oli küll suurem, kuid sellest selgunud teadmiste protsent ei erinenud oluliselt. Kokkuvõttena nentis Järva Teataja, et noored ise pole valimisea langetamisest huvitatud – viiekümnest küsitletust arvas vaid kuusteist, et valimisiga tuleks langetada.
Samal seisukohal olid ka Rakvere gümnaasiumis küsitletud õpilased, kes enamasti arvasid, et 16aastased ei ole veel piisavalt elukogenud ja on valimisõiguse saamiseks liialt mõjutatavad.
Lisaks oldi seisukohal, et praegune süsteem on täiesti toimiv ja selle muutmine tundub ebavajalik.
Ka arvas mõni kooliõpilane, et alla 18aastaste arvamus võib paljuski sõltuda nende vanemate arvamusest ning vanemad oleksid otsesed mõjutajad, millisele erakonnale noor oma hääle annab.
Teisalt leidus siiski ka neid 16-17aastasi noori, kes olid veendunud, et valimisea langetamine oleks igati põhjendatud, kuna paljud 16aastased on juba piisavalt arukad, et ise oma peaga mõelda ja otsuseid langetada.
Samuti toodi välja argument, et kui 16aastane vastutab oma tegude eest, siis miks ei võiks ta sekkuda ka riigi poliitikasse.
Kahekümne kolmest küsitletust viis oli 16aastastele valimisõiguse andmise poolt.