Lumed tulekul, lükkajaid napib

Tuisuste ilmadega võivad lumelükkaja päevad venida isegi kaksteist tundi pikaks ning väljas tuleb olla ka nädalavahetusel. Foto: Arvet Mägi

“Tuisust on juba tunde möödas, aga teed ikka lund täis, mis jama see olgu!” – see on lumerohkel talvel üsna tavaline etteheide ning käsi haarab iseenesest telefoni järele, et helistada traktoristile ning vallamajja.

Võib-olla pole aga traktorist veel lihtsalt jõudnud, sest tööd on palju ja need teed, mis viivad meie koduni, ei ole kõige suurema liiklusega. Lumelükkamine ei ole üldse nii atraktiivne teenimisvõimalus, kui esmapilgul võib tunduda, ning valdadel tuleb pahatahti teede talihooldajate leidmisega vaeva näha.

Tamsalu vald on kolmel korral ebaõnnestunult otsinud talihooldajat osale Tamsalu linna tänavatele, vallavalitsus kuulutab välja neljanda hanke.

Piirkonnas, kuhu lumelükkajat vaja, on tänavu oluliselt teid remonditud ning rajatud uusi kergteid.

Just kõnniteede rohkus osutus ilmselt talihooldaja leidmisel suurimaks komistuskiviks, sest neid suurte raskete traktoritega lahti ei lükka, selleks on vaja eraldi tehnikat.

Viimasel korral otsiti lumelükkajat ühe hooaja asemel kolmeks aastaks, et ettevõtjal oleks suurem kindlustunne. “Aga ka see ei olnud piisavalt atraktiivne. Ettevõtjad siiski ei ole valmis kergtehnikat soetama,” rääkis Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.

Vallavanema sõnul püütakse nüüd küsimus lahendada nii, et kõnniteid hakkab korras hoidma valla ettevõte Tamsalu Kommunaal ning hange kuulutatakse välja ainult tänavate lumest puhastaja leidmiseks.

Valla ülejäänud kaheksale piirkonnale, sealhulgas poolele Tamsalu linnale, on lumelükkajad leitud ning lepingud nendega sõlmitud.

Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et põhimõtteliselt on nende mail selleks hooajaks lumelükkajad olemas, kuid lepinguid veel sõlmitud pole.

 “Erilist tungi selle teenuse osutamiseks ei ole. Enam-vähem iga piirkonna peale tuli üks pakkumine, natuke pidime ka läbirääkimisi pidama,” lausus Blok.

Talihooldaja peab reageerima kiiresti, tuisuga välja sõitma ükskõik mis ajal, ka nädalavahetustel, ning päevad võivad kujuneda pikaks.

“Lund lükkavad peamiselt kohalikud talunikud ning eks nad panevad ennast selle kohustuse võtmisega üsna kinni,” rääkis Andrus Blok ja lisas, et harvad pole juhtumid, kui lumelükkajad satuvad asjatu kriitikatule alla – inimesed pahandavad, miks pole traktor nende teeotsa veel jõudnud. Suurema tähtsusega teed aga tuleb lahti ajada kõigepealt.

Lumekoristusega kaasnevad ka kulud: tehnikat tuleb hooldada ning osta kütust.

Väike-Maarja vallas on küll lumelükkajatega lepingudki sõlmitud, kuid väga kergelt ei kulgenud nende leidmine sealgi. Väike-Maarja aleviku ja Pikevere piirkonna talihooldeks korraldatud hankele pakkumisi ei tulnud, lumelükkajad saadi läbirääkimiste tulemusel.

“Väike-Maarja alevikku on vallavalitsuse majandusosakond eelnevatel aastatel ise lumest puhastanud ning tõenäoliselt ei olnud ettevõtjad kohe selleks pakkumiseks valmis. Pikevere piirkonnas on olnud pidevalt vähe pakkujaid, kuid seal on õnneks tubli ettevõtja, kes nõustus lepingu sõlmima,” rääkis vallavanem Indrek Kesküla. Majandusosakonnast suundus hea töömees pensionile ning leida inimest, kes tuleks toime traktori T-150 remondi ja kasutamisega, ei ole lihtne. Majandusosakond teeb lumetõrjet kahe traktoriga teistes piirkondades. “Ka seal töötavad inimesed lumetuiskude korral võimete piiril. Seepärast otsisime lumekoristuseks Väike-Maarja alevikus abijõudu,” kõneles vallavanem.

Tapa vallas otsustati eelmisel aastal sõlmida teenuseosutajatega pikemaajalised lepingud – kolmeks aastaks –, seetõttu tänavu talihooldajaid otsida vaja ei olnud. “Tahtsime pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet, et oleks võimalik ka tehnikasse rohkem investeerida,” rääkis Tapa vallavanem Alari Kirt.

Kuna lund oli oluliselt vähem, tuli lumelükkamine eelmisel talvel kokkuvõttes odavam kui kahel eelmisel. “Samas olid kulud ikkagi suured, sest viimase hankega tõusid hinnad umbes kolmandiku võrra ja tööde eest tuli rohkem maksta,” sõnas Alari Kirt.