Järgmine aasta toob eraldisi nii peredele kui Lääne-Virumaale

Paul-Eerik Rummo Foto: SCANPIX

Kõige lühemalt saab järgmise aasta riigieelarvet, mille eelnõu pärast esmast analüüsi parlamendi komisjonides ja fraktsioonides läbis sel nädalal esimese lugemise riigikogu täiskogus, iseloomustada kui hoolikalt kaalutud taastumist äsjastest pingelistest aegadest.

Eelarve avab võimaluse toetada kõige raskemasse olukorda sattunuid, et kahes etapis, alates 2013. aasta juulist, kahekordistada lastetoetusi tõsiselt abi vajavatel ja lasterikastel peredel. See samm suurendab ligikaudu 70 000 lapse võimalusi paremale elujärjele ja oma võimete arendamisele. Ühtlasi tõstab see valitsuskoalitsiooni algatus 2013. a juulist ühekordseid sünnitoetusi kolmikute ja enamate mitmike sünni korral, mis on uues eelarves kavandatud 1000euroseks iga lapse kohta (niisiis kolmikute puhul 3000, nelikute puhul 4000). Kasutan juhust, et veel kord ümber lükata käibele läinud kuuldusi, nagu tähendaks see peretoetuste mudeli ammuoodatud ümberkujundamine selgemalt vajaduspõhiseks seda, et need, kelle häda pole nii karjuv, jäävad senistestki toetustest ilma. See ei vasta tõele. Seniseid peretoetusi ei võeta ära kelleltki ega vähendata neid kellelgi.

Tõele ei vasta ka teine kuuldus, nagu võetaks vajaduspõhine lastetoetus nii-öelda teise käega tagasi, kärpides saajatel toimetulekutoetust. Ka seda ei juhtu. Tõsiselt kahju ja piinlik on, et mõned poliitilised jõud ei oska oma populaarsust tõsta muul moel kui õudusjuttude levitamise ja kõige haavatavamate inimeste hirmutamisega.

Mis veel pereellu puutub, siis annab eelarve ka võimaluse taastada tasuline isapuhkus, mis vahepeal tuli majanduslangusele ohvriks tuua. Isa saab õiguse kokku kümnepäevasele tasulisele (tema keskmise töötasu alusel kuni kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalga määras) puhkusele kahe kuu jooksul enne naise eeldatavat sünnitustähtaega ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Oodata on hoolikalt kalkuleeritud palgatõuse avalikus sektoris. Küllap ei vasta need ülepaisutatud ootustele, rääkimata kärarikastest ultimatiivsetest nõudmistest, on aga kooskõlas hetkevõimalustega ja lähemate aastate prognoosidega, mis välistab, et praegusi tõusuotsuseid tuleks aasta-paari pärast tagasi võtta, selmet tõusu suunas edasi minna. Riigikogule on teatatud valitsuse valmisolekust tõsta valitsemisalade palgafondi 4,4%, mida ministrid saavad kasutada vastavalt oma hinnangule, kus palgatõusu vajadus on kõige pakilisem.

Mis puutub pensionidesse, siis Eesti oli üks väheseid, kes ka kriisi haripunktil resoluutselt ei läinud nende kärpimisele. Nüüd saame jälle lubada pensionide tõusu regulaarset jätkumist vahepealse “külmutamise” asemel. 2013. aasta tõus on viis protsenti ning vähemalt samasugune on kavandatud ületulevaks aastaks.

Nii kogu riigi kui iga inimese seisukohast on oluline iga samm, mis aitab kaasa ettevõtluse elavnemisele, töökohtade tekkele, töötajate sissetulekute tõusule, mitte ei pidurda seda ülemäärase maksustamisega. Töötuskindlustuse reservide seis ja sellega seotud prognoosid lubavad tulevast aastast alandada töötuskindlustuse maksemäära (kolmele protsendile praeguse 4,2 asemel). Nii tööandjaile kui töötajaile on see märgatav leevendus, mis suurendab kummagi võimalusi.

Need on olulised näited eelarve prioriteetidest, mis vahetult mõjutavad Eesti iga inimese, iga perekonna toimetulekut paremuse suunas. Paari nädala pärast saan valijaile pakkuda ülevaadet kitsamalt Lääne-Virut puudutavatest eraldistest. Komisjonis, kuhu kuulun, oleme ära kuulanud kultuuriministri, kelle valitsemisalas jätkuvad toetused SA Virumaa Muuseumid tegevusele, mis on olnud eeskujuks kogu muuseumisüsteemile Eestis ja äratanud tähelepanu ka välismaal.

Jätkub tugi Rakvere Teatrimaja SA-le, sealhulgas renoveerimislaenu tagasimaksmiseks. Kindlasti teeb iga virulase südame soojaks omakandimehe Arvo Pärdi arhiivi edasiarendamine, kuigi selle asukoht on pere soovil mujal. Need on mõned näited. Haridusvõrgu ümberkujundamise alused ning nende elluviimine koos omavalitsustega on samuti kultuurikomisjoni ja reformierakonna fraktsiooni kestvaks teemaks, mida saame nüüd, mil eelarve eelnõu laual, veelgi nõudlikumalt analüüsida.