"Me teeme praegu esimese vaatuse päris algust. Seda, kus teie dialoogi veel pole," kamandab lavastaja Eili Neuhaus Ontikal mängitava suvelavastuse "Mtsenski maakonna leedi Mcbethi" peaosatäitjad, esimest korda selle etenduse proovi kutsutud Ülle Lichtfeldti ja Indrek Saare lavale istuma, kirjutab
.
Ülesastumiskord on Tuuleveski näitlejate käes, kes etenduse sissejuhatavat osa juba palju kordi harjutanud.
"See on teenijate osa ja teie siia ei tule," selgitab Eili Neuhaus ennast toolidele sättinud Lichtfeldtile ja Saarele. Lavaesine saab olema just Tuuleveski näitlejate pärusmaa.
"Aga sina hakkad käima üles ja alla. Nii et jälgi. Mängima ma teid sel korral veel ei pane," lohutab Neuhaus Marin Mägit, kes samuti proovis esimest korda.
Tuuleveski trupp seab ennast paika. Balalaika hakkab tinisema ning näitlejad hakkavad riburada saabuma.
Kellel kaasas pesukauss, kellel kaelakook või palgijupp.
"See on hommik nagu tuhanded teised," selgitab Neuhaus. "Teie olete seal üleval ja joote teed," räägib ta kahele peaosatäitjale, kes laval istudes, heatahtlik muie näol, all toimuvat sebimist vaatavad.
"Ma istun, joon teed ja haigutan refrääni taktis," lubab Lichtfeldt ning ajab stiilinäiteks lõuad laiali, ümisedes juurde viisijuppi, mida Tuuleveski meestekolmik proovi alguses sissejuhatuseks laulis.
Meeldib vene keeles laulda
Millised laulud etendusse jõuavad, pole Neuhaus veel otsustanud. Kindlasti laulud tulevad. Vanad vene rahvalaulud.
Ja kindlasti hakkab laulma ka Lichtfeldt. Ja võib-olla Mägi, kes on samuti hea lauluhäälega.
"Mulle meeldib vene keeles rääkida, aga veel rohkem meeldib mulle selles keeles laulda," on Lichtfeldt laulmisega päri ning tunnistab, et tema vene keele eriklassis selgeks saadud keeleoskus on natukene roostes.
Tõsi, välja see küll ei paista, enesetutvustus tuleb välja nii ladusalt, et lavastajal jääb vaid juurde lisada: ona otšen horošaja devotška.
Nagu ka Marin Mägi. Ja kõik teised, kes veel trupiga liituvad: Kristjan Sarv, Ines Aru, Peeter Jakobi.
Seda, et hea on ka kogu Tuuleveski trupp, rõhutatakse proovi jooksul samuti korduvalt ning põhjusega.
"Teate, kohe, kui ma ideega välja tulen, on neil mulle pakkuda valimiseks mitu varianti," on Neuhaus Tuuleveski leidmisega rahul.
Lavastajal on kahju, et Tuuleveski professionaalne näitetrupp on nii vähe tähelepanu saanud, ning kui tal lavastuses muud ambitsiooni ei ole, siis vähemalt viib ta selle väikese teatritrupi Eesti kaardile.
"Tuuleveskit ei tunta isegi teatriringkondades," kurdab ta ning tunnistab, et ka tema polnud neist kuulnud, enne kui hakkas Ida-Virumaalt otsima teatritruppi, keda lavastusse kaasata.
Siis kuulis ta Tuuleveskiga töötanud lavastajalt Rein Agurilt sellise teatri kohta ning on oma leiust siiani vaimustatud.
Vaba otsustama
"Mina ei olegi selle asja juures oluline," tunnistab Neuhaus, et tegelikult on olulised inimesed. Need, kes laval esinevad, ja need, kes saalis vaatavad.
Lavaküpseks saab etendus suve keskel. Praegu käib lavastaja kaks korda kuus Jõhvis Tuuleveskiga harjutamas.
Peale selle sõidab ta veel Kunda vahet, kus harjutatakse sealse slaavi ühingu Läte kooriga.
Kundalased laval mängima ei hakka. Nende kanda jääb muusikaline pool.
"Kuna tegemist on vene autori tekstiga ning tegevus toimub Venemaal, siis loodan Tuuleveski ja Kunda koori kaasamisega luua laval õiget hõngu. Et oleks tunda vene hinge," kirjeldab Neuhaus ning eeldab, et kui vene inimesed on lavastusse kaasatud, tuleb see välja loomulikult ning nad ei pea hakkama õiget õhkkonda kunstlikult looma.
Lavastaja tunnistab, et projektipõhise suvelavastuse tegemine annab talle oluliselt vabamad käed otsustamiseks.
Riiklikus teatris tegemine on hoopis midagi muud. Siis antakse ette aeg, koht ja inimesed. Nüüd saab ta kõik ise valida.
"Kuna ma olen paar asja juba teinud, siis päris tundmatus kohas ma vette ei hüppa," lisab ta.
Aeg tegemiseks küps
"Teate, Eili räägib selle lavastuse tegemisest mulle juba kümme aastat," tunnistab Lichtfeldt, kes on üheks põhjuseks, miks see lugu lõpuks lavalaudadele jõuab.
Roll on temale nagu loodud ning kõik need kümme aastat on Neuhaus teda selles loos peaosatäitjana näinud.
"Siis, kui me sellest rääkima hakkasime, olin ma noorem ja ilusam. Aga aeg läheb ja ega tal muud üle jää kui see tükk lõpuks lavale tuua," naerab Lichtfeldt.
Neuhaus tunnistab, et mõte on peas mõlkunud juba väga kaua. Nüüd on lõpuks aeg selle lavale toomiseks küps.
Nikolai Leskovi 19. sajandist pärit jutustuse "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" kirjutas lavakõlblikuks Urmas Lennuk.
"Ei maksa karta, et lugu on liiga verine või jõhker. Tegelikult räägitakse seal üldinimlikest asjadest, mis ei aegu kunagi: kirest, armastusest, soovist olla armastatud," teeb Neuhaus materjalist lühikokkuvõtte ning kiidab, et tegemist on naisnäitleja suure rolliga, mida tuleb ette harva.
Tavaliselt kirjutatakse suured ja kaalukad rollid ikka meestele.
Tihe suvi
Lichtfeldt ja Saar mängivad sel aastal koos lausa kahes lavastuses.
Peale "Mtsenski maakonna leedi Mcbethi" jätkuvad Jõgevamaal "Rasputini" etendused, mille lavastaja Ain Saviauk sai elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest teatriauhindu jaganud žürii eriauhinna.
"Indrekul on endal seda ilmselt halb rääkida, kuid ta tegi võimsa rolli," ei ole Lichtfeldt kiitmisega kitsi.
Temal endal on selles lavastuses väiksem roll kui "Mtsenski maakonna leedi Mcbethis", kus tema on tegelane number üks.
Saar, kes omandatud näitlejakutsest hoolimata on lavalaudu vähe kulutanud, tunnistab, et suvelavastustes osalemine on põhitööle riigikogus heaks vahelduseks.
"Võib-olla on mul füüsiliselt raskem hakkama saada kui nendel näitlejatel, kes seda päevast päeva teevad, aga vaimselt olen ma valmis," ei pelga Saar.
Lichtfeldti on sel suvel ootamas veel üks suur roll - Hendrik Toompere jr. toob juunikuus Rakvere keskväljaku pangamajas lavale "Toatüdrukud", mille prooviperiood praegu käib.
Marin Mägi teeb kaasa juunis Rakvere teatri pargis etenduvas koguperelavastuses "Vennad Lõvisüdamed".